Avaldatud: aripaev.ee 11.04.2012.a. Autor: vandeadvokaat Ilya Zuev<\/p>\n\n\n\n
\u00dcha suuremat populaarsust koguvad sotsiaalv\u00f5rgustikud ning t\u00e4nap\u00e4eval leidub v\u00e4he inimesi, kes ei oleks nendega kokku puutunud. Kuid ei tohi unustada, et nagu reaalses elus, ka k\u00fcbermaailmas v\u00f5ivad toimuda kuriteod. N\u00e4iteks v\u00f5ib keegi minna teie kodulehele ja muuta seal andmed.<\/p>\n\n\n\n
Esmapilgul tundub, et s\u00fc\u00fcdlast leida ja tema vastu t\u00f5endeid koguda on v\u00f5imatu ning isegi, kui oletatav \u00f5iguserikkuja leitakse, on interneti osas kehtiv \u00f5igussuhete regulatsioon niiv\u00f5rd keeruline ja kohati vastur\u00e4\u00e4kiv, et oma \u00f5iguste kaitsmine tsiviil- v\u00f5i kriminaalkohtus v\u00f5ib osutuda v\u00e4ga raskeks.<\/p>\n\n\n\n
K\u00f5ige levinum \u00f5igusrikkumine Internetis on eelk\u00f5ige teise inimese profiili ebaseaduslik kasutamine. Reeglina v\u00f5ib sellise rikkumise toime pannud inimeselt n\u00f5uda kahju h\u00fcvitamist tsiviilkorras. Teine sagenenud intellektuualomandiga seotud rikkumine on kellegi kaubam\u00e4rgi v\u00f5i doomeni ebaseaduslik kasutamine ning autori\u00f5iguste rikkumine. N\u00e4iteks veebilehe disaini ebaseaduslik kopeerimine. Juhul, kui taolise tegevusega tekitatud kahju on ulatuslik (nagu tihtipeale juhtub \u00f5igustega kaubam\u00e4rgile), v\u00f5ib r\u00e4\u00e4kida nii kriminaalkoosseisust kui ka tekitatud kahju h\u00fcvitamise hagist.<\/p>\n\n\n\n
Tuleb m\u00f5ista, et kahju tekitamine ei t\u00e4henda automaatselt vastutust. V\u00f5i kui r\u00e4\u00e4kida juriidilises keeles, on internetis toime pandud \u00f5igusrikkumiste juures k\u00f5ige raskem just nende t\u00f5endamine. Kui langesite internetikuriteo ohvriks, \u00e4rge kaotage aega ning hakake kohe koguma t\u00f5endeid. Samuti ei tohi unustada, et iga minut on kallis, kuna teie \u00f5igusi rikkunud inimene v\u00f5ib iga hetk kustutada k\u00f5ik tegevuse j\u00e4ljed.<\/p>\n\n\n\n
Parimaks t\u00f5endiks veebilehel toime pandud \u00f5igusrikkumise kohta on veebilehe koopia kui dokumentaalne t\u00f5end. Muidugi kasutatakse ka muid t\u00f5endeid, n\u00e4iteks tunnistaja \u00fctlusi. Kuid tuleb m\u00e4rkida, et internetikeskkonna spetsiifika t\u00f5ttu on selliste t\u00f5endite efektiivsus v\u00f5rreldes dokumentaalsete t\u00f5enditega v\u00e4ga v\u00e4ike. N\u00e4iteks, tunnistajal on v\u00e4ga raske j\u00e4tta meelde k\u00f5ik \u00f5igusrikkumise detailid (objektide asukoht lehel enne ja p\u00e4rast \u00f5igusrikkumist, \u00f5igusrikkumise avastamise t\u00e4pne aeg jms), mis on vajalikud \u00f5igusrikkumise t\u00f5endamise k\u00e4igus. Seega v\u00f5ivad tunnistaja \u00fctlused taolises menetluses olla seatud suure k\u00fcsim\u00e4rgi alla, mis v\u00e4hendab muidugi v\u00f5imalusi, et vaidlus lahendatakse kannatanu kasuks.<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4relikult isegi siis, kui rikkumine on selgelt aset leidnud, tuleb selle olemasolu fikseerida dokumentaalselt (tavaline veebilehe v\u00e4ljatr\u00fckk printeril v\u00f5i ekraanipilt \u2013 kogu ekraani v\u00f5i selle kindla osa salvestamine pildina) v\u00f5i notariaalselt nii, et t\u00f5end oleks varustatud k\u00f5igi vajalike rekvisiitidega, sh printimise ajaga. Veebilehe notariaalne t\u00f5estamine on \u00fcmberl\u00fckkamatu t\u00f5end, kuid seadusandlus ei s\u00e4testa n\u00f5uet, et veebilehe v\u00e4ljatr\u00fckk peab olema notariaalselt t\u00f5estatud.<\/p>\n\n\n\n
Kui r\u00e4\u00e4kida muudest t\u00f5enditest, mis kehtivad v\u00f5rdselt dokumentaalsetega, siis v\u00f5ib kasutada internetiprotokolle. Internetiprotokoll on internetiteenuse osutaja automaatne p\u00e4evik, mis fikseerib internetikasutaja k\u00f5iki tegevusi erinevates serverites. Sideettev\u00f5tja on kohustatud s\u00e4ilitama Internetiseansi alguse ja l\u00f5pu kuup\u00e4eva ning kellaaja ajav\u00f6\u00f6ndi j\u00e4rgi koos internetiprotokolli aadressiga, mille on kasutajale eraldanud teenuse osutaja, ja kasutajatunnusega. Internetiprotokollide kasutamine v\u00f5ib olla aktuaalne eelk\u00f5ige \u00f5igusrikkuja isiku tuvastamisel \u2013 nendes on fikseeritud, kes millist veebilehte mis ajal k\u00fclastas. Seega v\u00f5ib p\u00f6\u00f6rduda internetiteenuse osutaja poole n\u00f5udega esitada internetiprotokolli koopia, mis peab olema kinnitatud internetiteenuse selleks volitatud esindaja poolt.<\/p>\n\n\n\n
Kohtupraktikas kasutatakse t\u00f5enditena ka otsingumootoreid. Need on programmid, mis skaneerivad internetti, otsides uusi veebilehti. Nad s\u00e4ilitavad veebilehe p\u00f5hiandmed, ilmumise aja ja l\u00fchikirjelduse. Nii saab iga huvitatud isik l\u00e4bi otsingumootori leida vastava sisuga veebilehe. Sageli annab see vastuse k\u00fcsimusele, kui lihtne on leida teatud veebilehte. T\u00f5enditena m\u00e4ngivad otsingumootorid v\u00f5tmerolli kahju ulatuse m\u00e4\u00e4ramisel. Mida populaarsem leht, seda suurema kahju m\u00e4\u00e4ramist v\u00f5ib n\u00f5uda.<\/p>\n\n\n\n
Veel \u00fcheks t\u00f5endiks on loendur, mis annab infot selle kohta, kui sageli ja kui palju veebilehte k\u00fclastati. Veebilehe loendur n\u00e4itab veebilehe kui infoallika olulisust ning lubab j\u00e4llegi m\u00e4\u00e4rata kahju suuruse. Kuigi kannatanu peab arvestama, et v\u00e4ltimaks andmete m\u00f5jutamist huvitatud isikute poolt tuleb info koguda vahetult enne kohtusse p\u00f6\u00f6rdumist.<\/p>\n\n\n\n
L\u00f5petuseks tahaksin m\u00e4rkida, et internetis toime pandud \u00f5igusrikkumisi v\u00f5ib t\u00f5endada ainult siis, kui alates hetkest, mil kannatanu sai \u00f5iguserikkumisest teda, tegutseb ta \u00f5igesti. See on vajalik t\u00f5endite kogumiseks, et mitte lasta \u00f5igusrikkujal tuua asjasse isegi k\u00f5ige v\u00e4iksemat kahtlust. Suuresti annab t\u00f5endite kogumismeetodite tundmine kannatanule v\u00f5imaluse algatada edukas kohtuprotsess.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Avaldatud: aripaev.ee 11.04.2012.a. Autor: vandeadvokaat Ilya Zuev \u00dcha suuremat populaarsust koguvad sotsiaalv\u00f5rgustikud ning t\u00e4nap\u00e4eval leidub v\u00e4he inimesi, kes ei oleks nendega kokku puutunud. Kuid ei tohi unustada, et…<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2011,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[71,5],"tags":[61,62],"class_list":["post-2007","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-publications-ee","category-uncategorized-et","tag-internet","tag-toend"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2007","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2007"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2007\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2008,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2007\/revisions\/2008"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2011"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2007"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2007"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2007"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}