{"id":2076,"date":"2024-09-21T21:33:49","date_gmt":"2024-09-21T21:33:49","guid":{"rendered":"https:\/\/grandman.ee\/?p=2076"},"modified":"2024-09-21T21:34:00","modified_gmt":"2024-09-21T21:34:00","slug":"kindlustusoigus-kahju-huvitamine-kinnisvarakindlustuses","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/grandman.ee\/et\/kindlustusoigus-kahju-huvitamine-kinnisvarakindlustuses\/","title":{"rendered":"Kindlustus\u00f5igus: kahju h\u00fcvitamine kinnisvarakindlustuses"},"content":{"rendered":"\n<p>K\u00e4esolevas artiklis soovime juhtida lugeja t\u00e4helepanu kinnisvarakindlustuse ja kahju h\u00fcvitamise aktuaalsetele probleemidele kinnisvaraobjektidega seotud kindlustusjuhtumite alusel. Autori poolt esile toodud teemad vajavad kaalumist ebaselge \u00f5igusliku regulatsiooni ja paljude vastuoluliste k\u00fcsimuste t\u00f5ttu kinnisvarakindlustuse valdkonnas.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kahju h\u00fcvitamine<\/h2>\n\n\n\n<p>Alustame arusaamast, mis on \u201ekahju h\u00fcvitamine\u201c. V\u00d5S \u00a7 127 lg 1 m\u00e4\u00e4ratleb, et kahju h\u00fcvitamise eesm\u00e4rk on viia kahjustatud isik v\u00f5imalikult l\u00e4hedasse olukorda, milles ta oleks olnud, kui h\u00fcvitamiskohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks olnud. Teisis\u00f5nu, seaduse seisukohalt kuulub h\u00fcvitamisele ainult tekitatud kahju.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuna aga kindlustusobjektiks on kinnisvara, tuleb arvesse v\u00f5tta selliseid asjaolusid nagu kulumine, kinnisvaraobjekti taastamise v\u00f5imalus v\u00f5i v\u00f5imatus jne.<\/p>\n\n\n\n<p>Kindlustusseltsiga tekib vaidlus h\u00fcvitise suuruse \u00fcle, isegi kui kindlustusjuhtumi \u00fcle ei ole vaidlusi. Esiteks on kindlustusseltsi \u00fclesanne m\u00e4\u00e4rata kindlaks kahju suurus ja kindlustusjuhtumi p\u00f5hjused. Kahjusumma kindlaksm\u00e4\u00e4ramiseks on tavaliselt vaja lasta eksperdil uurida kahju suurust, vara v\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4henemist ja muid aspekte, mis on olulised tekitatud kahju \u00f5igeks m\u00e4\u00e4ramiseks. Kindlustusselts ei saa tegurite kindlakstegemiseks ekspertiisi tegija kaasamisel olla huvitatud ekspertiisi tulemusest. Seet\u00f5ttu on kindlustusjuhtumi uurimise objektiivsus juba selles etapis kahtluse alla seatud.<\/p>\n\n\n\n<p>Teine aspekt on see, kuidas kindlustusselts hindab kahju suurust &#8211; kas arvestatakse amortisatsiooni, kas h\u00fcvitise summa sisaldab ka k\u00e4ibemaksu ja muid tegureid. See tekitab mitmeid k\u00fcsimusi v\u00f5imaliku vaidluse olemuse kohta kindlustusseltsi ja kindlustusv\u00f5tja vahel. Toome v\u00e4lja m\u00f5ned olulised punktid kindlustusjuhtumi ja v\u00f5imaliku vaidluse k\u00e4sitlemisel.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4ikese k\u00f5rvalep\u00f5ikena olgu mainitud, et kindlustusselts kaitseb oma huve t\u00fc\u00fcptingimustega. Standardtingimused omakorda piiravad v\u00f5i v\u00e4listavad kindlustusseltsi vastutuse.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Amortisatsioon<\/h2>\n\n\n\n<p>Amortisatsioon on ilmselt k\u00f5igile hoonetele omane &#8211; alates nende ehitamisest. Kindlustusselts j\u00f5uab tavaliselt j\u00e4reldusele, et ta ei peaks maksma t\u00e4ielikku h\u00fcvitist, st makstav h\u00fcvitis on v\u00e4iksem kui objekti amortisatsioon. Vastavalt V\u00d5S \u00a7 479 l\u00f5ikele 3 on hoone kindlustusv\u00e4\u00e4rtus selle tavap\u00e4rane kohalik ehitusv\u00e4\u00e4rtus, millest on maha arvatud m\u00f5istlik summa, mis v\u00e4ljendab hoone seisukorda, eelk\u00f5ige selle vanust ja amortisatsiooni.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui hoone on 20% ulatuses amortiseerunud, saab kindlustusv\u00f5tja hindamisel ainult 80% vara v\u00e4\u00e4rtusest (sest kindlustusselts arvestab amortisatsiooni). Tekib \u00f5igustatud k\u00fcsimus, kuidas peaks kindlustusv\u00f5tja oma vara \u00fcmber ehitama, kui talle makstakse 100% asemel ainult 80%. Hoone taastamine 20% ulatuses amortiseerunud materjalidega ei ole tavaliselt tehniliselt teostatav.<\/p>\n\n\n\n<p>Seet\u00f5ttu j\u00f5udis riigikohus \u00f5igusnormide t\u00f5lgendamisel j\u00e4reldusele, et h\u00fcvitis peab olema suunatud kinnisvara taastamisele, st vara koosseisu s\u00e4ilitamisele (riigikohtu otsus 3-2-1-121-08). V\u00d5S \u00a7 132 l\u00f5ige 1 \u00fctleb, et h\u00fcvitis peab vastama uue samav\u00e4\u00e4rse asja soetamiseks tehtud m\u00f5istlikele kuludele. Seega, vaatamata kahju h\u00fcvitamise \u00fcldeeskirjadele, on V\u00d5S 132 lg 1 annab teatud liiki erandit reeglitest ja annab kindlustusv\u00f5tjale v\u00f5imaluse n\u00f5uda h\u00fcvitist t\u00e4ies ulatuses, p\u00f6\u00f6ramata t\u00e4helepanu vara v\u00e4\u00e4rtuse v\u00e4henemisele.<\/p>\n\n\n\n<p>Samuti tuleb m\u00e4rkida, et h\u00fcvitisn\u00f5uet saab esitada isegi siis, kui kindlustusv\u00f5tja ei ole veel teinud kulutusi seoses kinnisvaraobjekti taastamisega (st enne hoone tegelikku taastamist). Piisab taastamist\u00f6\u00f6de kalkulatsiooni esitamisest.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">M\u00fc\u00fcgimaks<\/h2>\n\n\n\n<p>M\u00fc\u00fcgimaks on veel \u00fcks k\u00fcsimus, millega kindlustusv\u00f5tja v\u00f5ib kokku puutuda. \u00dcldiselt on kindlustusv\u00f5tja huvitatud hoone taastamisest, kui see on tehniliselt teostatav. Riigikohus j\u00f5udis kohtuasjas 3-2-1-133-12 j\u00e4reldusele, et kindlustusjuhtumi toimumise korral tuleb eeldada, et kindlustusv\u00f5tja ehitab hoone tulevikus uuesti \u00fcles ja taastamist\u00f6\u00f6delt tuleb maksta m\u00fc\u00fcgimaksu. Seet\u00f5ttu peaks kindlustusjuhtumi h\u00fcvitis sisaldama ka k\u00e4ibemaksu.<\/p>\n\n\n\n<p>Samuti tuleb m\u00e4rkida, et kui kindlustusv\u00f5tja ei hakka m\u00f5istliku aja jooksul ehitist taastama, on kindlustusseltsil \u00f5igus n\u00f5uda m\u00fc\u00fcgimaksu summa tagasi, sest vastasel juhul rikastub kindlustusv\u00f5tja alusetult kindlustusseltsi kulul (V\u00d5S \u00a7 1028 lg 1).<\/p>\n\n\n\n<p>Artikkel on avaldatud ajakirjas Delovye Vedomosti, www.dv.ee.<\/p>\n\n\n\n<p>Autor: vandeadvokaat Ilya Zuev.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00e4esolevas artiklis soovime juhtida lugeja t\u00e4helepanu kinnisvarakindlustuse ja kahju h\u00fcvitamise aktuaalsetele probleemidele kinnisvaraobjektidega seotud kindlustusjuhtumite alusel. Autori poolt esile toodud teemad vajavad kaalumist ebaselge \u00f5igusliku regulatsiooni ja paljude&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1333,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[71],"tags":[30,83,82,81],"class_list":["post-2076","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-publications-ee","tag-advokaat","tag-kindlustusoigus","tag-tsiviiloigus","tag-volaoigus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2076","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2076"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2076\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2077,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2076\/revisions\/2077"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1333"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2076"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2076"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2076"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}