Praktika on n\u00e4idanud, et lepingu rikkumise ja eba\u00f5ige n\u00f5uemenetluse korral v\u00f5ivad lepingu \u00fcles\u00fctlemise otsuse teinud poole kahjud isegi k\u00f5ige tagasihoidlikumate arvutuste kohaselt \u00fcletada lepingu v\u00e4\u00e4rtust mitmekordselt.
Tavaliselt ei m\u00f5elda lepingu s\u00f5lmimisel sellele, mis juhtub lepingu rikkumise korral ja kuidas \u00f5igesti lepingut \u00fcles \u00f6elda. Lepingu \u00fcles\u00fctlemise k\u00fcsimus kerkib enamikul juhtudel esile alles siis, kui poolte vahel on juba t\u00f5sised lahkhelid ja suhted on pingelised.
Seega tuleb m\u00e4rkida, et lepingu \u00fcles\u00fctlemise p\u00f5him\u00f5tete eiramine v\u00f5ib j\u00e4tta poole \u201em\u00e4ngust v\u00e4lja\u201c, st p\u00f5hjustada nii enda kahju kui ka tekitada teisele poolele kahju seoses ebaseadusliku lepingu \u00fcles\u00fctlemisega.
Seadusandluses on lepingu \u00fcles\u00fctlemiseks ette n\u00e4htud \u00f5iguslikud mehhanismid. Lepingu \u00fcles\u00fctlemine on v\u00f5imalik juhul, kui tegemist on t\u00e4htajalise lepinguga. T\u00e4htajaline leping on selline leping, mille eesm\u00e4rk on t\u00e4ita pidevaid v\u00f5i korduvaid kohustusi (v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 195 lg 3). T\u00e4htajalist lepingut ei t\u00e4ideta \u00fchekordselt, vaid pikema ajaperioodi jooksul. T\u00e4htajaliste lepingute s\u00f5lmimise n\u00e4iteid v\u00f5ib leida nii \u00e4ritegevuses kui ka igap\u00e4evaelus \u2013 tarnimis-, \u00fc\u00fcri-, rendi- ja m\u00fc\u00fcgilepingud jne.
Lepingu \u00fcles\u00fctlemine on oma olemuselt lepinguliste suhete \u00fchepoolne l\u00f5petamine. Lepingu \u00fcles\u00fctlemine on v\u00f5imalik tavalises korras (v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 195) ja erakorralises korras (v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 196). K\u00e4esolevas artiklis keskendume erakorralisele lepingu \u00fcles\u00fctlemisele, sest praktikas tekib siin rohkem k\u00fcsimusi v\u00f5rreldes tavakorras \u00fcles\u00fctlemisega.
Selguse huvides modelleerime olukorra. Ettev\u00f5te A ostab ettev\u00f5ttelt B kaupa 5-aastase lepingu alusel (poolte kokkuleppel esitab A igakuiseid tellimusi kindla summaga ja B t\u00e4idab need tellimused). Ettev\u00f5te B tarnib kaupa hilinemisega ning ettev\u00f5ttel A tekivad tarnete hilinemise t\u00f5ttu kahjud. K\u00fcsimus: mida peaks ettev\u00f5te A sellises olukorras tegema, kui ta ei soovi enam teha koost\u00f6\u00f6d ebausaldusv\u00e4\u00e4rse partneriga? T\u00e4psemalt, milline on tegevusk\u00e4ik lepingu \u00fcles\u00fctlemisel?
N\u00e4iteks v\u00f5ib ettev\u00f5te A, olles l\u00e4binud k\u00f5ik n\u00f5uemenetluse etapid, esitada kohtusse hagi kahjude h\u00fcvitamiseks. Millised aspektid tuleks enne kohtusse p\u00f6\u00f6rdumist l\u00e4bi m\u00f5elda, tuginedes kujunenud kohtupraktikale?
\u00dcles\u00fctlemise j\u00e4rjekorra ja p\u00f5hjendatuse hindamisel arvestatakse j\u00e4rgmist:
Esiteks peab lepingu \u00fcles\u00fctlemisel poolel olema \u00fcles\u00fctlemiseks p\u00f5hjendatud alus (materiaalsed eeldused). See t\u00e4hendab, et peab olema toimunud lepingu oluline rikkumine (vt Riigikohtu lahendit asjas nr 3-2-1-57-11). V\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 116 ja \u00a7 196 ei selgita olulise rikkumise m\u00f5istet ega esita oluliste rikkumiste ammendavat loetelu.
Samuti v\u00f5ivad pooled kokku leppida, millise kohustuse rikkumist peetakse oluliseks (vt Riigikohtu lahendit asjas nr 3-2-1-100-07). Pole saladus, et pooled s\u00f5lmivad lepingu eesm\u00e4rgiga saavutada kindlaid varalisi ja \u00f5igusalaseid tulemusi, ja kui tulemust ei saavutata, ei saa pool seda, mida ta tehingust ootas.
Mitte iga lepingu rikkumine ei ole oluline. Olulisele rikkumisele viitab ka v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 196 lg 1, mille kohaselt v\u00f5ib pool lepingu \u00fcles \u00f6elda, kui arvestades k\u00f5iki asjaolusid ja poolte vastastikust huvi, ei ole m\u00f5istlik n\u00f5uda lepingu j\u00e4tkamist kuni kokkulepitud t\u00e4htp\u00e4evani v\u00f5i hoiatust\u00e4htaja l\u00f5puni. See t\u00e4hendab, et kui on olemas materiaalsed eeldused lepingu \u00fcles\u00fctlemiseks, ei saa eeldada, et lepingu l\u00f5petanud pool j\u00e4tkab \u00e4risuhteid.
Tuleks hoolikalt anal\u00fc\u00fcsida, kas lepingu oluline tingimus on rikutud, sest vastasel juhul loetakse rikkumine v\u00e4heoluliseks ning pool l\u00f5petab lepingu alusetult ja teisel poolel tekib \u00f5igus n\u00f5uda h\u00fcvitist.
Teiseks tuleb \u00fcles\u00fctlemisavaldus esitada teisele poolele (vt Riigikohtu lahendit asjas nr 3-2-1-57-11) (vormilised eeldused lepingu l\u00f5petamiseks). Kui pooled ei ole kokku leppinud konkreetset vormi \u00fcles\u00fctlemisavalduse esitamiseks, v\u00f5ib seda teha mis tahes vormis. Seadus ei kehtesta \u00fcles\u00fctlemisavaldusele kohustuslikku vormi (vt Riigikohtu lahendit asjas nr 3-2-1-143-09). Kui aga avaldus ei ole tehtud n\u00f5utud vormis, ei oma see \u00f5iguslikke tagaj\u00e4rgi.
Kolmandaks peab pool enne lepingu l\u00f5petamist andma teisele poolele t\u00e4iendava t\u00e4htaja kohustuse t\u00e4itmiseks (v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 196 lg 2). T\u00e4iendava t\u00e4htaja m\u00e4\u00e4ramine ei ole vajalik, kui esinevad v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 116 lg 2 p-d 2-4 toodud juhtumid: a) rikutakse kohustust, mille t\u00e4itmisel on poolel suurenenud huvi; b) kohustust rikuti tahtlikult v\u00f5i raske hooletuse t\u00f5ttu; c) kohustuse rikkumine annab lepingu kannatanud poolele p\u00f5hjendatud aluse eeldada, et kohustusi ei t\u00e4ideta ka edaspidi.<\/p>\n\n\n\n
Neljandaks, lepingu j\u00e4tkamise v\u00f5i l\u00f5petamise \u00fcle otsustades tuleks meeles pidada, et k\u00f5ik avaldused ja kirjavahetus teise poolega peavad olema selged ja konkreetsed. Kui pool soovib lepingu \u00fcles \u00f6elda, tuleb sellest selgelt teada anda, nii et teisel poolel ei j\u00e4\u00e4ks kahtlust, et tegemist on lepingu l\u00f5petamisega. Vastasel juhul v\u00f5ivad mitmet\u00e4henduslikud vihjed lepingu j\u00e4tkumise v\u00f5i l\u00f5petamise kohta tekitada l\u00f5petanud poolele kahju.
Viiendaks, pool v\u00f5ib lepingu \u00fcles \u00f6elda ainult m\u00f5istliku aja jooksul p\u00e4rast seda, kui ta sai teada \u00fcles\u00fctlemise aluseks olevatest asjaoludest (v\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 196 lg 3).<\/p>\n\n\n\n
Seega ei ole lepingu teoreetiline \u00fcles\u00fctlemine nii keeruline kui selle praktiline osa. Praktikas v\u00f5ib \u00e4ritegevuse spetsiifikast tulenevalt (ja laiemas m\u00f5ttes mis tahes varalistes suhetes) olla keeruline \u00fcles\u00fctlemisprotsessi loogikat ja j\u00e4rjekorda j\u00e4lgida \u2013 mist\u00f5ttu lahendatakse paljud reguleerimata k\u00fcsimused hiljem kohtus. Kuid kui kasutada lepingu \u00fcles\u00fctlemise mehhanisme \u00f5igesti, lahendatakse olukord teie kasuks.<\/p>\n\n\n\n
Autor:<\/strong> vandeadvokaat Ilya Zuev Praktika on n\u00e4idanud, et lepingu rikkumise ja eba\u00f5ige n\u00f5uemenetluse korral v\u00f5ivad lepingu \u00fcles\u00fctlemise otsuse teinud poole kahjud isegi k\u00f5ige tagasihoidlikumate arvutuste kohaselt \u00fcletada lepingu v\u00e4\u00e4rtust mitmekordselt.Tavaliselt ei m\u00f5elda…<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":2150,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[71],"tags":[30,82,81],"class_list":["post-2153","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-publications-ee","tag-advokaat","tag-tsiviiloigus","tag-volaoigus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2153","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2153"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2153\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2155,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2153\/revisions\/2155"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2150"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2153"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2153"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2153"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Artikkel avaldati v\u00e4ljaandes \u201eDelov\u00f5e Vedomosti\u201c, www.dv.ee.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"