{"id":2175,"date":"2024-09-25T21:27:13","date_gmt":"2024-09-25T21:27:13","guid":{"rendered":"https:\/\/grandman.ee\/?p=2175"},"modified":"2024-09-25T21:30:00","modified_gmt":"2024-09-25T21:30:00","slug":"riigikohtu-5-olulisemat-lahendit-toovotusuhete-kohta-advokaadiburoo-arvamus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/grandman.ee\/et\/riigikohtu-5-olulisemat-lahendit-toovotusuhete-kohta-advokaadiburoo-arvamus\/","title":{"rendered":"Riigikohtu 5 olulisemat lahendit t\u00f6\u00f6v\u00f5tusuhete kohta: advokaadib\u00fcroo arvamus"},"content":{"rendered":"\n<p>T\u00f6\u00f6v\u00f5tusuhted seonduvad \u00fcldiselt ehitusvaldkonnaga. Siiski s\u00f5lmitakse t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepinguid ka projekteerimis- ja remondit\u00f6\u00f6de osas.<\/p>\n\n\n\n<p>Iga ehituse osapool n\u00e4eb ehitusprotsessi ja oma rolli selles erinevalt. Projekteerija loob projekti, ehitaja realiseerib selle ning tellija omakorda peab t\u00f6\u00f6 \u00fcle vaatama, vastu v\u00f5tma ja selle eest maksma. Nii tekib keeruline \u00f5igussuhete v\u00f5rgustik.<\/p>\n\n\n\n<p>Selles artiklis oleme v\u00e4lja valinud 5 meie arvates k\u00f5ige huvitavamat Riigikohtu lahendit t\u00f6\u00f6v\u00f5tusuhete kohta viimastel aastatel.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>1. Eelarve \u00fcletamine ja \u00f5iguslikud tagaj\u00e4rjed<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-89-12 k\u00e4sitleti eelarve \u00fcletamise k\u00fcsimust.<\/p>\n\n\n\n<p>Praktikas kasutatakse kahte t\u00fc\u00fcpi eelarveid: fikseeritud ja muutuvat. Seet\u00f5ttu v\u00f5ib tekkida k\u00fcsimus, kes ja kuidas vastutab, kui eelarve \u00fcletatakse.<\/p>\n\n\n\n<p>Riigikohus leidis, et t\u00f6\u00f6v\u00f5tja praktika, mille kohaselt tehakse t\u00e4iendavaid t\u00f6id, ilma et tellijaga hind kokku lepitaks v\u00f5i sellest teavitataks, seab tellija eba\u00f5iglasse olukorda, kus temalt n\u00f5utakse \u00fchepoolselt maksmist.<\/p>\n\n\n\n<p>Riigikohus otsustas, et seadusest tulenevalt eeldatakse, et eelarve on fikseeritud. Kui muutuvat eelarvet oluliselt \u00fcletatakse, on t\u00f6\u00f6v\u00f5tjal \u00f5igus n\u00f5uda \u00fcletatud osa maksmist ainult juhul, kui eelarve \u00fcletamine oli etten\u00e4gematu ja t\u00f6\u00f6v\u00f5tja teavitas tellijat viivitamatult. Kui t\u00f6\u00f6v\u00f5tja ei hoiatanud tellijat \u00f5igeaegselt, on tal \u00f5igus n\u00f5uda \u00fcletatud eelarve h\u00fcvitamist vaid ulatuses, mis vastab tellija alusetule rikastumisele.<\/p>\n\n\n\n<p>Varasemas lahendis nr 3-2-1-79-08 k\u00e4sitles Riigikohus samuti eelarve \u00fcletamise regulatsiooni ning leidis, et eelarve \u00fcletamisel ei pea pooled j\u00e4rgima lepingus kokku lepitud hindu ja rakendatakse keskmisi turuhindu.<\/p>\n\n\n\n<p>Keskmiste turuhindade kindlakstegemine toimub sarnaste hinnapakkumiste alusel v\u00f5i ekspertiisi teel. Vaidluse korral p\u00fc\u00fcab tavaliselt tellija \u00fcletatud eelarve hinda alandada, samas kui t\u00f6\u00f6v\u00f5tja p\u00fc\u00fcab seda t\u00f5sta, mis v\u00f5ib viia kohtuvaidluseni.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kokkuv\u00f5te:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>Tuleb kokku leppida, kas kasutatakse fikseeritud v\u00f5i muutuvat eelarvet. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud, loetakse, et eelarve on fikseeritud.<\/li>\n\n\n\n<li>Kui t\u00f6\u00f6v\u00f5tja n\u00e4eb, et muutuvat eelarvet \u00fcletatakse, peab ta sellest viivitamatult teavitama tellijat.<\/li>\n\n\n\n<li>Kui t\u00f6\u00f6v\u00f5tja ei hoiatanud tellijat \u00f5igeaegselt, kohaldatakse keskmisi turuhindu, mitte lepingus kokku lepitud hindu.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>2. Heade tavade kohaldamine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-59-13 k\u00e4sitleti k\u00fcsimust, millist rolli m\u00e4ngivad head tavad lepingutingimuste m\u00e4\u00e4ramisel. Selles lahendis s\u00f5lmisid pooled t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingu ja leppisid kokku, et lepingus reguleerimata k\u00fcsimustes l\u00e4htutakse ehitust\u00f6\u00f6de \u00fcldtingimustest (ET\u00dc).<\/p>\n\n\n\n<p>Kohus otsustas, et ET\u00dc-l on soovituslik iseloom, mida kasutatakse t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingute puhul heade tavadena, kuid neid ei saa k\u00e4sitleda materiaal\u00f5igusena, mida kohus rakendaks s\u00f5ltumatult poolte v\u00e4idetest.<\/p>\n\n\n\n<p>Praktikas kasutatakse lisaks ET\u00dc-le ka teisi ehituse h\u00e4id tavasid, n\u00e4iteks Soome standardeid RYL, mis m\u00e4\u00e4ravad \u00fcldised kvaliteedin\u00f5uded ehitust\u00f6\u00f6dele. Eestis kasutatakse sageli just RYL-i standardeid.<\/p>\n\n\n\n<p>Pooled v\u00f5ivad lepingus m\u00e4\u00e4rata t\u00f6\u00f6de kvaliteedi, kuid tihti ei ole see otstarbekas, kuna see v\u00f5ib muuta lepingu liiga detailseks. Detailne leping s\u00f5lmitakse siis, kui tellijale on v\u00e4ga oluline, et t\u00f6\u00f6d tehakse kindla kvaliteediga ja madalam kvaliteet oleks vastuv\u00f5etamatu (n\u00e4iteks, kui tellija n\u00f5uab, et seinte tasandamise maksimaalne k\u00f5rvalekalle oleks 5 mm ja igasugune k\u00f5rvalekalle sellest normist oleks ebakvaliteetne t\u00f6\u00f6).<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f6\u00f6 kvaliteedi m\u00e4\u00e4ramiseks piisab sageli viitest \u00fcldtunnustatud standarditele, mis on lepingu lahutamatu osa ja vaidluse korral saab m\u00e4\u00e4rata tehtud t\u00f6\u00f6 kvaliteedi standardi alusel.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui kvaliteedistandardit ei ole lepingus m\u00e4\u00e4ratud, m\u00e4\u00e4rab kohus kvaliteedi seaduse alusel. Seadus s\u00e4testab, et t\u00f6\u00f6 kvaliteet peab olema v\u00e4hemalt keskmine (V\u00d5S \u00a7 77 lg 1). Seadus m\u00e4\u00e4rab kvaliteedi k\u00fcll abstraktselt, kuid l\u00f5plik kvaliteedi m\u00e4\u00e4ramine toimub konkreetse vaidluse raames.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kokkuv\u00f5te:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ol start=\"1\" class=\"wp-block-list\">\n<li>Ehitust\u00f6\u00f6de kvaliteedi kohta tekkiva vaidluse v\u00e4ltimiseks on v\u00f5imalik kasutada ehituse h\u00e4id tavasid v\u00f5i kirjeldada lepingus kvaliteedi n\u00f5udeid.<\/li>\n\n\n\n<li>Kui pooled ei ole t\u00f6\u00f6de kvaliteeti kokku leppinud, kohaldatakse seadust ja \u00fcldist reeglit, et t\u00f6\u00f6de kvaliteet peab olema v\u00e4hemalt keskmine.<\/li>\n<\/ol>\n\n\n\n<p><strong>3. Ettevalmistust\u00f6\u00f6d ja vastutus<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-32-12 k\u00e4sitleti t\u00f6\u00f6v\u00f5tja vastutust juhul, kui t\u00f6\u00f6v\u00f5tja teeb t\u00f6id p\u00e4rast seda, kui ettevalmistust\u00f6\u00f6d on teinud kolmas isik.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00d5S \u00a7 641 lg 1 kohaselt ei vastuta t\u00f6\u00f6v\u00f5tja t\u00f6\u00f6de lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui see on tingitud tellija juhistest, tellija poolt hangitud materjalide puudustest v\u00f5i kolmanda isiku tehtud ettevalmistust\u00f6\u00f6dest, tingimusel, et t\u00f6\u00f6v\u00f5tja on juhised, materjalid v\u00f5i ettevalmistust\u00f6\u00f6d piisavalt kontrollinud. Teisis\u00f5nu, kui t\u00f6\u00f6v\u00f5tja on oma t\u00f6\u00f6d teinud ja kontrollinud, et kolmanda isiku ettevalmistust\u00f6\u00f6d sobivad edasiste t\u00f6\u00f6de tegemiseks, ei vastuta ta nende t\u00f6\u00f6de puuduste eest.<\/p>\n\n\n\n<p>Riigikohus r\u00f5hutas, et t\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab kontrollima, kas ettevalmistust\u00f6\u00f6d sobivad tema t\u00f6\u00f6de korrektseks teostamiseks v\u00f5i kas ettevalmistust\u00f6\u00f6des esinevad puudused, mis seavad ohtu t\u00f6\u00f6v\u00f5tja t\u00f6\u00f6 vastavuse lepingutingimustele. T\u00f6\u00f6v\u00f5tja peab teavitama tellijat ettevalmistust\u00f6\u00f6des esinevatest puudustest.<\/p>\n\n\n\n<p>Ehituses t\u00e4idab iga spetsialist oma funktsiooni. Tavaliselt t\u00f6\u00f6tab \u00fchel objektil mitu firmat ja spetsialisti ning iga\u00fcks tegeleb oma t\u00f6\u00f6valdkonnaga. Seet\u00f5ttu on oluline enne \u00fche etapi alustamist kontrollida, kas eelnevad t\u00f6\u00f6d on sobivad.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kokkuv\u00f5te:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>T\u00f6\u00f6v\u00f5tja ei vastuta tellija ees, kui ta on veendunud, et ettevalmistust\u00f6\u00f6d sobivad edasiste t\u00f6\u00f6de tegemiseks.<\/li>\n\n\n\n<li>Kui t\u00f6\u00f6v\u00f5tja leiab, et ettevalmistust\u00f6\u00f6de puudused ei v\u00f5imalda j\u00e4tkata edasisi t\u00f6id, peab ta sellest tellijat teavitama. Kui t\u00f6\u00f6v\u00f5tja seda \u00f5igeaegselt ei tee, vastutab ta tagaj\u00e4rgede eest.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>4. T\u00f6\u00f6 osaline vastuv\u00f5tmine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Riigikohtu otsus nr 3-2-1-126-13 selgitab, et hea usu p\u00f5him\u00f5ttega v\u00f5ib vastuolus olla t\u00f6\u00f6de t\u00e4ielik vastuv\u00f5tmisest keeldumine, kui t\u00f6\u00f6d saab jagada osadeks ja osa t\u00f6\u00f6de vastuv\u00f5tmine ilma oluliste puudusteta ei kahjusta tellija \u00f5igusi. Kui t\u00f6\u00f6 on puudustega ja tellija ei saa lepingust taganeda, v\u00f5ib ta n\u00f5uda t\u00f6\u00f6v\u00f5tjalt kahju h\u00fcvitamist.<\/p>\n\n\n\n<p>See otsus v\u00f5ib olla kasulik olukorras, kus t\u00f6\u00f6 on tehtud puudustega, kuid osa t\u00f6id saab siiski vastu v\u00f5tta. K\u00fcsimuse lahendamiseks, kas t\u00f6\u00f6d saab jagada osadeks, on tavaliselt vaja tehnilise eksperdi arvamust.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00f6\u00f6 osaline vastuv\u00f5tmine on eelk\u00f5ige t\u00f6\u00f6v\u00f5tja huvides. See v\u00f5imaldab tal hoolimata t\u00f6\u00f6de puudustest v\u00e4hendada oma vastutust tellija ees. Tellija peamine huvi on t\u00f6\u00f6de valmimine. Riigikohus r\u00f5hutab, et sellistes olukordades v\u00f5ib kohaldada hea usu p\u00f5him\u00f5tet, mis v\u00f5imaldab tasakaalustada m\u00f5lema poole huve.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kokkuv\u00f5te:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>T\u00f6\u00f6de vastuv\u00f5tmine v\u00f5ib olla ka osaline. Samas on oluline hinnata, kas t\u00f6id saab jagada osadeks ja kas tellija saab osa t\u00f6id vastu v\u00f5tta.<\/li>\n\n\n\n<li>T\u00f6\u00f6de jagamise v\u00f5imalikkuse hindamiseks on tavaliselt vaja tehnilise eksperdi arvamust.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p><strong>5. T\u00f6\u00f6v\u00f5tja vastutus ja vastutuse piiramine<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-177-11 k\u00e4sitles kohus mitut t\u00f6\u00f6v\u00f5tja vastutuse aspekti.<\/p>\n\n\n\n<p>Esiteks leidis Riigikohus, et t\u00f6\u00f6v\u00f5tja vastutusest vabastamine v\u00f5ib olla lepingus kokku lepitud teisiti kui seaduses s\u00e4testatud.<\/p>\n\n\n\n<p>Seadus lubab pooltel kokku leppida teisiti, kui seaduses s\u00e4testatud. Piiranguks on see, et lepingutingimused ei tohi olla vastuolus heade tavade ja seaduse imperatiivsete normidega.<\/p>\n\n\n\n<p>Teiseks ei saa t\u00f6\u00f6v\u00f5tja vastutusest vabandada, viidates tellija juhistele, kui nende juhiste j\u00e4rgimine rikkus ehitusnorme.<\/p>\n\n\n\n<p>Kolmandaks ei saa t\u00f6\u00f6v\u00f5tja vabandada t\u00f6\u00f6de halva kvaliteedi eest sellega, et tellija j\u00e4relvalve oli ebapiisav.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kokkuv\u00f5te:<\/strong><\/p>\n\n\n\n<ul class=\"wp-block-list\">\n<li>T\u00f6\u00f6v\u00f5tja vastutust saab lepinguga piirata, andes sellega suuremad v\u00f5imalused vastutusest vabanemiseks. Siiski peavad lepingutingimused olema seadusega koosk\u00f5las.<\/li>\n\n\n\n<li>T\u00f6\u00f6v\u00f5tja vastutus rakendub ka siis, kui teine pool k\u00e4itub mitte k\u00f5ige korrektselt: kui tellija annab eba\u00f5igeid juhiseid ja nende j\u00e4rgimine viib ehitusnormide rikkumiseni v\u00f5i kui tellija j\u00e4relvalve pole piisav.<\/li>\n<\/ul>\n\n\n\n<p>Autor: vandeadvokaat Ilya Zuev<\/p>\n\n\n\n<p>Artikkel ilmus ajakirjas Delovye Vedomosti, dv.ee.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00f6\u00f6v\u00f5tusuhted seonduvad \u00fcldiselt ehitusvaldkonnaga. Siiski s\u00f5lmitakse t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepinguid ka projekteerimis- ja remondit\u00f6\u00f6de osas. Iga ehituse osapool n\u00e4eb ehitusprotsessi ja oma rolli selles erinevalt. Projekteerija loob projekti, ehitaja realiseerib selle&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1344,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[71],"tags":[30,82],"class_list":["post-2175","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-publications-ee","tag-advokaat","tag-tsiviiloigus"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2175","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2175"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2175\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2176,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2175\/revisions\/2176"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1344"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2175"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2175"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2175"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}