{"id":2317,"date":"2024-09-30T17:33:00","date_gmt":"2024-09-30T17:33:00","guid":{"rendered":"https:\/\/grandman.ee\/?p=2317"},"modified":"2024-09-30T17:33:00","modified_gmt":"2024-09-30T17:33:00","slug":"kindlustusoigus-kinnisvara-kindlustamisel-kahju-huvitamine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/grandman.ee\/et\/kindlustusoigus-kinnisvara-kindlustamisel-kahju-huvitamine\/","title":{"rendered":"Kindlustus\u00f5igus: Kinnisvara kindlustamisel kahju h\u00fcvitamine"},"content":{"rendered":"\n<p>K\u00e4esolevas artiklis sooviks autor juhtida lugeja t\u00e4helepanu aktuaalsetele probleemidele kinnisvara kindlustamise ja kahju h\u00fcvitamise osas, mis tulenevad kindlustusjuhtumitest kinnisvaraga. V\u00e4lja toodud teemad vajavad k\u00e4sitlemist seoses ebam\u00e4\u00e4rase \u00f5igusliku regulatsiooni ja paljude vaidlusaluste k\u00fcsimustega kinnisvara kindlustamise valdkonnas.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kahju h\u00fcvitamine<\/h2>\n\n\n\n<p>Alustame selgitusega, kuidas tuleks m\u00f5ista &#8220;kahju h\u00fcvitamist&#8221;. V\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 127 l\u00f5ige 1 m\u00e4\u00e4ratleb, et kahju h\u00fcvitamise eesm\u00e4rk on asetada kannatanu isik olukorda, mis oleks v\u00f5imalikult l\u00e4hedane sellele, milles ta oleks olnud, kui ei oleks esinenud kohustust tekitavat asjaolu. See t\u00e4hendab, et seaduse kohaselt tuleb h\u00fcvitada ainult tekitatud kahju.<\/p>\n\n\n\n<p>Arvestades aga, et kindlustusobjektiks on kinnisvara, tuleb arvestada selliste asjaoludega nagu kulumine, kinnisvara taastamise v\u00f5imalikkus v\u00f5i v\u00f5imatus jne.<\/p>\n\n\n\n<p>Vahel tekib vaidlus kindlustusfirmaga h\u00fcvitise summa osas, isegi kui kindlustusjuhtumi fakti \u00fcle vaidlust ei ole. Esiteks, kahju suuruse ja kindlustusjuhtumi p\u00f5hjuste m\u00e4\u00e4ramisega tegeleb kindlustusfirma. Kahju suuruse kindlaksm\u00e4\u00e4ramine n\u00f5uab reeglina ekspertiisi kahju suuruse, kinnisvara kulumise ja muude aspektide osas, mis on olulised kahju korrektse m\u00e4\u00e4ramise seisukohalt. Kindlustusfirma, kes kaasab eksperdi tegurite tuvastamiseks, ei saa olla tulemustest s\u00f5ltumatu. Seega on kindlustusjuhtumi objektiivne k\u00e4sitlemine juba selles etapis k\u00fcsitav.<\/p>\n\n\n\n<p>Teine aspekt seisneb selles, kuidas kindlustusfirma hindab kahju summat \u2013 kas arvestatakse kulumist, kas h\u00fcvitise summa sisaldab k\u00e4ibemaksu ja muid tegureid. Siinkohal tekib mitu k\u00fcsimust kindlustusfirma ja kindlustusv\u00f5tja vahelise v\u00f5imaliku vaidluse olemuse kohta. Peatugem m\u00f5ningatel olulistel punktidel kindlustusjuhtumi k\u00e4sitlemisel ja v\u00f5imalikul vaidlusel.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4ike k\u00f5rvalep\u00f5ige teemast: kindlustusfirma kaitseb oma huve t\u00fc\u00fcptingimustega. T\u00fc\u00fcptingimused omakorda piiravad v\u00f5i v\u00e4listavad kindlustusfirma vastutust.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">Kulumine<\/h2>\n\n\n\n<p>Kulumine on t\u00f5en\u00e4oliselt omane k\u00f5igile hoonetele alates nende ehitamisest. Kindlustusfirma leiab reeglina, et ta ei pea maksma t\u00e4ielikku h\u00fcvitist, st makstakse h\u00fcvitist, millest on maha arvatud hoone kulumine. V\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 479 l\u00f5ike 3 kohaselt loetakse hoone kindlustusv\u00e4\u00e4rtuseks selle tavalist kohalikku ehitusv\u00e4\u00e4rtust, millest on maha arvatud m\u00f5istlik summa, mis v\u00e4ljendab hoone seisukorda, eelk\u00f5ige selle vanust ja amortisatsiooni.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui hoone on amortiseerunud 20%, saab kindlustusv\u00f5tja oma vara v\u00e4\u00e4rtusest vaid 80% (sest kindlustusfirma arvestab kulumist). Siinkohal tekib \u00f5igustatud k\u00fcsimus, kuidas kindlustusv\u00f5tja peaks oma vara taastama, kui talle makstakse 100% asemel vaid 80%. Hoone taastamine 20% kulunud materjalidega on reeglina tehniliselt teostamatu.<\/p>\n\n\n\n<p>Seet\u00f5ttu on Riigikohus \u00f5igust t\u00f5lgendades j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et h\u00fcvitis peab olema suunatud kinnisvara taastamisele, st vara s\u00e4ilimisele (Riigikohtu otsus 3-2-1-121-08). V\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 132 l\u00f5ige 1 s\u00e4testab, et h\u00fcvitis peab vastama m\u00f5istlikele kulutustele, mida tehakse uue samav\u00e4\u00e4rse asja soetamiseks. Seega, vaatamata \u00fcldistele kahju h\u00fcvitamise normidele, on V\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 132 l\u00f5ige 1 omamoodi erand ja annab kindlustusv\u00f5tjale v\u00f5imaluse n\u00f5uda h\u00fcvitist t\u00e4ies mahus, olenemata kinnisvara kulumisest.<\/p>\n\n\n\n<p>Samuti tuleb m\u00e4rkida, et h\u00fcvitise n\u00f5ue v\u00f5ib esitada ka siis, kui kindlustusv\u00f5tja ei ole veel kinnisvara taastamiseks kulutusi teinud (st enne hoone tegelikku taastamist). Piisab taastamist\u00f6\u00f6de kalkulatsiooni esitamisest.<\/p>\n\n\n\n<h2 class=\"wp-block-heading\">K\u00e4ibemaks<\/h2>\n\n\n\n<p>K\u00e4ibemaks on veel \u00fcks probleem, millega kindlustusv\u00f5tja v\u00f5ib kokku puutuda. Reeglina on kindlustusv\u00f5tja huvitatud hoone taastamisest, kui see on tehniliselt v\u00f5imalik. Riigikohus on otsuses 3-2-1-133-12 j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et kindlustusjuhtumi korral tuleb eeldada, et tulevikus kindlustusv\u00f5tja taastab hoone ja taastamist\u00f6\u00f6de puhul tuleb maksta k\u00e4ibemaksu. Seega peab kindlustusjuhtumi h\u00fcvitis sisaldama k\u00e4ibemaksu.<\/p>\n\n\n\n<p>Samuti tuleb m\u00e4rkida, et kui kindlustusv\u00f5tja ei alusta hoone taastamist m\u00f5istliku aja jooksul, on kindlustusfirmal \u00f5igus k\u00e4ibemaksu summa tagasi n\u00f5uda, kuna vastasel juhul rikastuks kindlustusv\u00f5tja alusetult kindlustusfirma arvelt (V\u00f5la\u00f5igusseaduse \u00a7 1028 l\u00f5ige 1).<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Ilya Zuev<\/strong>, vandeadvokaat,<br>Advokaadib\u00fcroo Grandman<\/p>\n\n\n\n<p>Artikkel ilmus ajalehes &#8220;\u00c4rip\u00e4ev&#8221;.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K\u00e4esolevas artiklis sooviks autor juhtida lugeja t\u00e4helepanu aktuaalsetele probleemidele kinnisvara kindlustamise ja kahju h\u00fcvitamise osas, mis tulenevad kindlustusjuhtumitest kinnisvaraga. V\u00e4lja toodud teemad vajavad k\u00e4sitlemist seoses ebam\u00e4\u00e4rase \u00f5igusliku regulatsiooni&hellip;<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1333,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_monsterinsights_skip_tracking":false,"_monsterinsights_sitenote_active":false,"_monsterinsights_sitenote_note":"","_monsterinsights_sitenote_category":0,"footnotes":""},"categories":[71],"tags":[],"class_list":["post-2317","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-publications-ee"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2317","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2317"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2317\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2319,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2317\/revisions\/2319"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1333"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2317"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2317"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/grandman.ee\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2317"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}