- Milline vara kuulub jagamisele lahutuse korral?
Kõik vara, mis on abikaasadele omandatud abielu ajal, loetakse ühiseks omandiks, kui abielulepingus ei ole sätestatud teisiti. See hõlmab kinnisvara, autosid, pangakontosid, sissetulekuid ja abielu ajal omandatud varasid. - Kas abielulepinguga saab vara jagamisest kõrvale hiilida?
Jah, Eestis saavad abikaasad sõlmida abielulepingu, mis reguleerib varasuhted. Leping võib ette näha eraldi omandi, osaluse režiimi või muid vorme. - Millal on parem sõlmida abieluleping — enne abiellumist või pärast?
Abielulepingut saab sõlmida nii enne kui ka pärast abiellumist. Siiski, kui leping sõlmitakse pärast abiellumist, kehtivad selle tingimused alates selle sõlmimisest. - Mis juhtub varaga, mis oli ühe abikaasa omanduses enne abiellumist?
Isiklik vara, mis kuulus ühele abikaasale enne abiellumist, jääb tema eravarakäes ja ei kuulu jagamisele, kui abielulepingus ei ole sätestatud teisiti. - Kuidas jagatakse kinnisvara, kui see soetati ühe abikaasa rahadega?
Isegi kui kinnisvara soetati ühe abikaasa rahaga, võib see olla ühisvara, kui see osteti abielu ajal. See sõltub abikaasade vara suhte režiimist. - Kas üks abikaasa võib nõuda osa teise abikaasa ettevõttest?
Jah, kui äri avati või arendati abielu ajal, võib teine abikaasa omada õigust osa kasumist või äri varadest, kui abielulepingut ei ole, mis sellist õigust välistab. - Kuidas jagatakse abikaasade võlad lahutuse korral?
Abielu ajal tekkinud võlad jagatakse tavaliselt pooleks abikaasade vahel, kui ei ole tõendatud, et need on seotud ühe isiku isiklike vajadustega. Kui võlg võeti ühiseks hüvanguks (nt hüpoteek), vastutavad mõlemad abikaasad. - Mis juhtub varaga, kui abikaasad elasid tsiviilabielus, kuid ei olnud registreeritud?
Eestis ei tunnustata tsiviilabielu kui ametlikku abielu. Seetõttu reguleeritakse varasuhted nende partnerite vahel üldiste tsiviilõiguslike aluste kohaselt, mitte abikaasadena. - Milline on vara jagamise protseduur lahutuse korral kohtus?
Kui abikaasad ei saa kokku leppida vara jagamises, saavad nad pöörduda kohtusse. Kohtumenetlus võib kesta mitu kuud ja kohtunik teeb otsuse, tuginedes faktilistele asjaoludele ja seadusele. - Kas abikaasa võib pärast lahutust nõuda elatisraha?
Mõnes olukorras võib üks abikaasa nõuda elatisraha, kui ta jääb pärast lahutust ebasoodsasse finantsseisu, eriti kui ta on hooldanud peret või lapsi. - Kuidas jagatakse pangakontosid ja sääste?
Abielu ajal avatud pangakontod loetakse ühiseks varaks ja kuuluvad jagamisele. Kui abikaasadel on eraldi kontod, kuid nendel kogutud vahendid on abielu ajal, võivad need samuti olla jagamisel arvesse võetud. - Kas vara saab jagada rahumeelselt ilma kohtuta?
Jah, abikaasad saavad sõlmida vara jagamise kokkuleppe, mida saab notariseerida. See võimaldab vältida kohtukulude ja kiirendab protsessi. - Mis juhtub varaga, mis asub välismaal?
Välismaal asuvat vara saab jagada Eesti kohtus. - Milline on advokaadi roll vara jagamise protsessis?
Advokaat aitab kliendil hinnata tema õigusi, valmistada ette vajalikke dokumente ja esindada huve kohtus või teise abikaasaga kokkulepete sõlmimisel. See on oluline kliendi huvide kaitsmiseks keerulistes varavaidlustes. - Mida teha, kui üks abikaasa varjab vara?
Advokaat saab nõuda teavet kõikide varade kohta ja taotleda kohtulikku uurimist varjatavate varade avastamiseks. - Kuidas jagatakse perekondlikke reliikviaid või ühe abikaasa pärandit?
Ühe abikaasa pärandina saadud vara ei kuulu jagamisele, kui abielulepingus ei ole sätestatud teisiti. See kehtib ka perekondlike reliikviate ja isiklike kingituste kohta. - Kui kaua võib vara jagamise protsess kohtus kesta?
Protsess võib kesta paarist kuust kuni paariaastani, sõltuvalt juhtumi keerukusest ja vara mahust. Meditatsioon või kokkulepe võib protsessi kiirendada. - Kas abielulepingut saab muuta või tühistada pärast selle sõlmimist?
Jah, abielulepingut saab muuta või tühistada abikaasade vastastikusel kokkuleppel. Selleks on vajalik uue kokkuleppe sõlmimine ja selle registreerimine Eesti seaduste kohaselt. - Kas arvestatakse iga abikaasa panust vara soetamisse selle jagamisel?
Jah, kohus võib arvestada iga abikaasa panust ja kõrvale kalduda osade võrdsuse printsiibist, kui üks abikaasa ei saanud väärdust arvestataval põhjusel või tegutses pere huvide vastu. - Kuidas jagatakse abikaasade võlad lahutuse korral?
Ühiselt tekkinud võlad jagatakse proportsionaalselt osade vahel ühises varas. - Kas on tähtis, kelle nimele vara vormistatakse?
Ühise omandi režiimis ei oma tähtsust, kelle nimele vara on vormistatud, kui see on soetatud abielu ajal. - Kuidas jagatakse vara, kui abielu ei olnud registreeritud?
Eestis ei võrdelda faktilisi abielusuhted registreeritud abieluga ja vara ei loeta ühiseks. Sellisel juhul tuleb vara jagada kompaniilepingute alusel. - Kuidas jagatakse pensioni sääste abikaasade vahel?
Abielu ajal tehtud pensioni säästud loetakse ühiseks varaks ja kuuluvad jagamisele. - Kuidas jagatakse vara, kui üks abikaasa on surnud?
Ühe abikaasa surma korral määratakse kõigepealt surnud abikaasa osa ühises varas, mis seejärel kuulub pärandiosasse. - Kas vara režiimi saab tagantjärele muuta?
Ei, vara režiimi muutmine ei kehti tagasiulatuvalt ja kehtib ainult tulevikus. - Kuidas jagatakse vara, mis on soetatud laenuga?
Laenuga soetatud vara abielu ajal loetakse ühiseks, kuid ka laenu kohustused jagatakse abikaasade vahel. - Kas abikaasa süü lahutuse korral arvestatakse vara jagamisel?
Ei, abikaasa süü lahutuse korral ei arvestata vara jagamisel. - Kui kaua pärast lahutust peavad abikaasad oma ühiselt omandatud vara jagama?
Eestis ei ole kehtestatud tähtaega abikaasade ühiselt omandatud vara jagamiseks. - Millised kulud tekivad abikaasade ühisvara jagamisel kohtus?
Kohtusse pöördumisel tuleb tasuda riigilõiv. Samuti tekivad kulud advokaadi teenustele. - Milline on parim viis vara jagamiseks?
Parim jagamisviis on see, mis vastab kliendi huvidele ja ei kahjusta teise poole varalist olukorda. Seega, kõige õiglasem jagamisviis.
Kliendi vara jagamise juhtumid – eduka advokaadi näited
Juhtum 1: Kliendi õiguste kaitse ettevõtte ainuomandi säilitamisel
Olukord: Klient, kes asutas ja arendas edukat äri enne abielu, läks lahku. Abikaasa väitis, et kuna ettevõte õitses abielu ajal, on tal õigus osale ettevõtte kasumist ja varast.
Advokaadi lahendus: Advokaat uuris dokumente, mis tõestasid, et ettevõte asutati enne abielu ja kõik olulised varad soetati kliendi isiklikest vahenditest. Kuna abikaasa ei osalenud aktiivselt ettevõtte juhtimises, tõestas advokaat, et ettevõtte kasv oli ainult kliendi jõupingutuste tulemus. Advokaat rõhutas ka, et ettevõtte kasum investeeriti tagasi ettevõttesse, mitte ei kasutatud pere vajadusteks, mis tugevdas veelgi kliendi positsiooni. Tulemuseks suutis advokaat tõendada, et äri kuulub kliendile isiklikult ja see ei kuulu jagamisele.
Tulemus: Klient säilitas täieliku kontrolli oma äri üle ning kohus ei kohustanud teda jagama ettevõtte vara abikaasaga.
Juhtum 2: Kliendi huvide kaitse kinnisvara jagamisel
Olukord: Abikaasad ostsid maja ühisomandisse, kuid põhiosa ostusummast maksis klient, kes sai suure päranduse. Lahutuse käigus tekkis küsimus kinnisvara jagamisest ning endine abikaasa nõudis poole maja väärtusest.
Advokaadi lahendus: Advokaat kogus tõendeid, mis kinnitasid, et enamus maja ostuks kulunud rahast pärines kliendi pärandusest. Kuigi maja oli registreeritud mõlema nimele, tõi advokaat välja, et kliendi panus ületas oluliselt teise abikaasa oma. Tuginedes seadusele, suutis advokaat tõestada, et pärandvara, mis maja ostmiseks kasutati, on kliendi isiklik omand ja ei kuulu jagamisele. Kohus arvestas seda teavet kinnisvara jagamisel.
Tulemus: Kohus otsustas, et kliendil on õigus 75% maja väärtusest, teine abikaasa sai 25%, mis peegeldas õiglaselt osalust vara soetamisel.
Juhtum 3: Kliendi isikliku omandi tunnustamine lahutuse käigus
Olukord: Mees, kes pöördus advokaadi poole, päris abielu ajal maamaja ja maatüki oma vanematelt. Pärast lahutust nõudis endine naine selle vara jagamist, väites, et maja renoveeriti abielu ajal ja tal on õigus osale.
Advokaadi lahendus: Advokaat kogus tõendeid, et maja pärandati ja on vastavalt Eesti seadustele kliendi isiklik omand. Advokaat tõestas ka, et maja parendused (remont ja rekonstrueerimine) finantseeriti ainult kliendi isiklikest vahenditest, mis saadi teise vara müügist. Advokaat näitas veenvalt, et parendused ei muutnud pärandvara õiguslikku staatust ning abikaasal ei olnud õigust sellele varale.
Tulemus: Kohus tunnistas maamaja ja maatüki kliendi isiklikuks omandiks ning endisel naisel ei olnud õigust sellele varale.
Juhtum 4: Vara säilitamine võlgade jagamise käigus
Olukord: Klient pöördus advokaadi poole, et saada abi võlgade jagamise osas pärast lahutust. Abikaasa võttis suure laenu oma äri arendamiseks ning kliendile oli oht, et ta peab osa neist võlgadest tasuma, kuna laenud vormistati abielu ajal.
Advokaadi lahendus: Advokaat analüüsis hoolikalt laenudega seotud dokumente ja tõestas, et laenud kasutati ainult abikaasa ettevõtte jaoks, mis oli registreeritud tema nimele ja mida juhtis ainult tema. Samuti rõhutas advokaat, et klient ei saanud neist laenudest kasu ega allkirjastanud dokumente nende saamiseks. Selle põhjal tõestas advokaat, et laene ei saa lugeda ühisvõlgadeks, kuna need olid seotud abikaasa isikliku äritegevusega.
Tulemus: Kohus otsustas, et klient ei ole kohustatud abikaasa laene tasuma ja võlad jäid endise mehe kanda.
Eestis on abikaasadele mitu vararežiimi. Vaatame neid lähemalt:
Abikaasade ühisvara režiim (varaühisus):
o See on vaikimisi režiim, kui abikaasad ei ole valinud teist režiimi.
o Kogu abielu ajal omandatud vara loetakse ühiseks varaks.
o Iga abikaasa isiklik vara (omandatud enne abielu, kingitusena või pärandina saadud vara) jääb lahusvaraks.
Lahusvara režiim (varalahusus):
o Abikaasad omavad ja haldavad oma vara iseseisvalt.
o Iga abikaasa vastutab oma kohustuste eest isiklikult.
o See režiim tuleb kehtestada abieluvaralepinguga.
Vara juurdekasvu tasaarvestuse režiim (vara juurdekasvu tasaarvestus):
o Abielu ajal loetakse abikaasade vara lahusvaraks.
o Abielu lahutamisel määratakse kindlaks iga abikaasa vara juurdekasv abielu kestel.
o Abikaasal, kelle vara on vähem suurenenud, on õigus nõuda hüvitist poole ulatuses vara juurdekasvu erinevusest.
Segarežiim:
o Abikaasad võivad abieluvaralepingus kombineerida erinevate vararežiimide elemente.
o Näiteks võib osa varast olla ühine ja osa lahusvara.
Olulised punktid:
- Vararežiimi muutmiseks peavad abikaasad sõlmima abieluvaralepingu (abieluvaraleping).
- Abieluvaraleping peab olema notariaalselt kinnitatud.
- Vararežiimi muutmine ei kehti tagasiulatuvalt ja hakkab kehtima ainult tulevikus.
- Abieluvaralepingut saab muuta või tühistada abikaasade vastastikusel kokkuleppel.
Vararežiimi valik võib omada olulisi õiguslikke ja finantsilisi tagajärgi, mistõttu soovitatakse abikaasadel oma valikut hoolikalt kaaluda ja vajadusel konsulteerida advokaadiga.
Kohtuväline ja kohtulik protsess abikaasade vara jagamisel
Abieluvara jagamine lahutuse korral on keeruline ja sageli emotsionaalselt pingeline protsess, mis nõuab õiguslikku pädevust ja hoolikat lähenemist. Vara jagamise küsimused saab lahendada kahel põhiviisil: kohtuväliselt (kompromissilepinguga) või kohtus. Käesolevas artiklis käsitleme mõlemat protsessi, nende eripärasid ja eeliseid.
Kohtuväline lahendamine: kompromissilepingu eelised
Mis on kohtuväline lahendamine?
Kohtuväline lahendamine on protsess, mille käigus abikaasad püüavad iseseisvalt või advokaatide või lepitajate abiga jõuda vara jagamise kokkuleppeni ilma kohtu poole pöördumata. See tee on sageli kiirem ja ökonoomsem kui kohtuvaidlused.
Kohtuvälise lahendamise etapid:
- Vara ja finantside hindamine: Enne läbirääkimiste alustamist tuleb koostada täielik nimekiri jagatavast varast ja kohustustest. On oluline loetleda nii materiaalsed objektid (kinnisvara, autod) kui ka finantsvarad (pangakontod, väärtpaberid) ja võlad (laenud, hüpoteegid).
- Läbirääkimised: Abikaasad, sageli oma advokaatide osalusel, arutavad vara jagamise tingimusi. Peamine eesmärk on saavutada mõlemale poolele sobiv kokkulepe. Läbirääkimiste käigus võib arvesse võtta iga abikaasa panust vara soetamisse, praeguseid ja tulevasi vajadusi ning alaealiste laste olemasolu.
- Lepitamine: Kui läbirääkimised takerduvad, võivad abikaasad pöörduda lepitaja poole — neutraalse vahendaja poole, kes aitab leida mõlemale poolele sobiva lahenduse. Lepitamine võib olla kasulik pinge maandamiseks ja konflikti vältimiseks.
- Kokkuleppe sõlmimine: Kui abikaasad jõuavad kokkuleppele, vormistatakse see kirjalikult vara jagamise lepinguna. See leping võib olla notariaalselt kinnitatud, et anda sellele juriidiline jõud.
Kohtuvälise lahendamise eelised:
- Kiirus: Vara jagamine võib olla kiiremini lahendatud kui kohtuliku menetluse korral.
- Rahaline kokkuhoid: Kohtukulude vältimine võimaldab vähendada õigusabi kulusid.
- Kontroll tulemuse üle: Abikaasad ise otsustavad, kuidas vara jagada, mitte ei jäta seda kohtu otsustada.
- Stressi vähendamine: Protsess on vähem formaliseeritud ja võimaldab abikaasadel säilitada head suhted, mis on eriti oluline, kui peres on lapsi.
Kohtumenetlus: millal on vaja pöörduda kohtusse
Millal on kohtumenetlus vältimatu?
Kui abikaasad ei suuda kokkuleppele jõuda või kui üks neist keeldub koostööst, liigub vara jagamise küsimus kohtusse. Kohtumenetlus võib võtta rohkem aega, olla kallim ning nõuab ranget õiguslike protseduuride järgimist.
Kohtuliku menetluse etapid:
- Hagi esitamine: Üks abikaasadest esitab kohtule vara jagamise hagi. Hagile lisatakse nimekiri kõigist varadest ja kohustustest ning ettepanekud nende jagamiseks.
- Vastus hagile: Teine pool peab esitama vastuse, milles ta kas nõustub esitatud ettepanekuga või esitab vastuväited ja oma ettepanekud vara jagamiseks.
- Tõendite kogumine: Selles etapis esitavad pooled kohtule oma väidete toetuseks tõendeid. Need võivad olla dokumendid, mis tõendavad omandiõigust, finantsaruanded, vara eksperthinnangud jne.
- Kohtuistung: Kohtumenetluse käigus esitab kumbki pool oma argumendid. Kohus hindab abikaasade rahalist olukorda, nende panust vara soetamisse, samuti nende vajadusi ja huve. Kui peres on lapsi, arvestatakse ka nende huve vara jagamisel.
- Otsuse tegemine: Kohtunik teeb otsuse esitatud tõendite ja argumentide põhjal. Otsus võib käsitleda nii vara jagamist kui ka võlgade jaotamist. Kohus võib määrata ühisvara müügi ja saadud tulu jagamise või anda vara ühele abikaasale, kohustades teda teist hüvitama.
- Apellatsioon: Kui üks pool otsusega ei nõustu, võib ta esitada kaebuse kõrgemalseisvale kohtule, et asja uuesti läbi vaadataks. Apellatsiooniprotsess võib aga võtta aega ja nõuda lisakulusid.
Kohtuliku menetluse eelised ja puudused:
- Eelised:
- Sundotsus: Kohus võib teha otsuse isegi siis, kui üks pool ei ole kompromissiks valmis.
- Huvi kaitse: Kohus kaitseb poolte huve, eriti juhul, kui üks neist on haavatav (nt rahalise sõltuvuse korral).
- Keeruliste olukordade lahendamine: Suure vara, varjatud tulude või kuritarvitamise korral võib kohus tagada õiglase tulemuse.
- Puudused:
- Pikk kestvus: Kohtumenetlus võib venida kuudeks või isegi aastateks.
- Kulud: Kohtumenetlus võib nõuda märkimisväärseid rahalisi vahendeid advokaadi- ja eksperditasude katteks.
- Kontrolli kaotamine: Otsuse teeb kohtunik, ja see ei pruugi rahuldada kummagi poole ootusi.
- Emotsionaalne pinge: Kohtuvaidlused süvendavad sageli konflikti abikaasade vahel, mis võib negatiivselt mõjutada nende edasist suhtlemist, eriti kui neil on ühised lapsed.
Järeldus: mida valida — kohtuväline lahendamine või kohus?
Iga lahutuse ja vara jagamise juhtum on ainulaadne ning valik kohtuvälise ja kohtuliku lahendamise vahel sõltub paljudest teguritest, nagu konfliktide tase abikaasade vahel, vara väärtus ja poolte valmisolek kompromissiks.
Kui mõlemad pooled on koostöövalmid, võib kohtuväline lahendamine olla parim valik — see säästab aega, raha ja närve. Kuid kui lahutus on konfliktne või kui ühe poole huvid vajavad kaitset, võib kohtumenetlus olla ainus viis tagada õiglane lahendus.
Oluline on meeles pidada, et mõlemal juhul on pädeva advokaadi konsultatsioon hädavajalik samm. Kogenud advokaat aitab valida õige strateegia, pidada läbirääkimisi või kaitsta teie huve kohtus.
Konsultatsiooni küsimuste korral võtke ühendust:
advokaat Ilya Zuev
