Agendilepingud on eraldi volikirja lepingu liik, koos kinnisvaramaakleri ja komisjonilepingutega. Kuid kui keskenduda seadusesätetele agendilepingute kohta, tuleb järeldada, et seadusandja on agenti kaitsnud rohkem võrreldes võimalustega, mida volitatud isikule volikirja lepingu raames antakse. Milliseid kaitsevahendeid agent siis omab?
Ageni tasu
Kuna agendilepingus on ette nähtud, et agent saab tasu pärast konkreetse töö teostamist, tekivad praktikas vaidlused selle üle, millal on agentil õigus tasu nõuda.
Sageli on teise poole pahauskne käitumine suunatud sellele, et saada maksimaalset kasu agendi tegevusest ja viimasel hetkel, kui kõik on tehingu tegemiseks valmis, loobutakse agendi teenustest ja tegutsetakse tema selja taga, luues näilise olukorra, et tehing ebaõnnestus või kaotati huvi. Seejärel viiakse plaanitud tehing läbi ilma agendi osaluseta.
Seega sätestavad võlaõigusseaduse § 678 lg 1 ja § 679 lg 1, et agent on õigus tasule agendilepingu kehtivuse ajal ja juhul, kui põhimõte on täitnud lepingust tulenevad kohustused, milles agent vahendas või mille agent sõlmis. Samuti sätestab võlaõigusseaduse § 678 lg 2, et kui agendile on määratud tegevuspiirkond või kliendiring, on agent lisaks lõike 1 sättele õigus saada tasu ka lepingute eest, mis on sõlmitud tema osaluseta, kuid mis kuuluvad tema tegevuspiirkonna või kliendiringi alla.
Tahaksin esile tõsta veel mõned olulised agendi tasu puudutavad sätted. Võlaõigusseaduse § 678 lg 3 ütleb, et agent on õigus saada tasu ka pärast agendilepingu lõppemist sõlmitud lepingute eest, kui agent vahendas lepingu sõlmimist või leping on agenti tegevuse tulemus.
Võlaõigusseaduse § 679 lg 4 kohaselt ei ole agent õigustatud tasu saama, kui leping jääb täitmata asjaolude tõttu, mis ei sõltu põhimõttest.
Samuti sätestab võlaõigusseaduse § 679 lg 5, et agent on õigus saada tasu ka siis, kui leping jääb täitmata põhimõtte tegevusest tingitud põhjustel.
Riigikohus jõudis lahendis nr 3-2-1-10-14 järeldusele, et isegi kui ei suudeta tõestada agendilepingu olemasolu, võib vahel eksisteerida volikirja leping. Sama otsusega märkis Riigikohus, et agentil võib olla õigus tutvuda vastaspoole valduses olevate dokumentidega, kui need on seotud tema õiguste ja huvidega. Agent võib nõuda dokumentide esitamist (näiteks läbirääkimisprotokollid, esitatud arved või tellimused), kuna tal puudub neile juurdepääs.
Kuigi Riigikohtu seisukoht on loogiline ja õiglane, võib praktikas juhtuda, et vastaspool väldib teadlikult dokumentide esitamist, väites, et vajalikku infot pole. Sellises olukorras oleks mõistlik küsida andmeid otse klientidelt, kellega agent töötas. Seega tuleks kohtumenetluse tõhususe huvides Riigikohtu seisukohta kasutada koos muude protsessivõimalustega, et paljastada teise poole valelikkus ja tõendada oma õigsust kohtus.
Samuti on oluline, et agendileping, mis käsitleb tasu, oleks selge ja ühemõtteline. See aitab vältida kahetist tõlgendamist. Tuleks määrata, millal loetakse agendi töö tehtuks ja tasumiseks valmis. Keerulisem on olukord, kui pooled ei lepi kokku agendi tasu suuruses. Sel juhul määratakse mõistlik summa, mis suurendab agendi tõendamiskoormust. Agent peab tõestama sarnaste teenuste turuhinna.
Agendi pandiõigus
Agendile pakub täiendavat kaitset pandiõigus, mis võimaldab tal kasutada põhimõtte üleantud vallasasju või väärtpabereid. Samuti võib agent kasutada pandiõigust kolmandatelt isikutelt vastu võetud maksete suhtes, kui tal on õigus neid vastu võtta.
Oluline on, et pandiõiguse kasutamise hetkel oleks agendi nõue tasu või kulude hüvitamise osas täitmisele kuuluv. Kui agent kasutab pandiõigust põhjendamatult, võib põhimõte nõuda kahju hüvitamist.
Lepingu lõpetamine
Agendil on õigus ka leping üles öelda. Lepingut lõpetades peab agent järgima etteteatamistähtaegu. Kui leping lõpetatakse erakorraliselt, tuleb põhjendada lepingu lõpetamise põhjust. Samuti peab agent hoolitsema selle eest, et lepingu lõpetamisest oleks korrektselt teatatud. Kuigi seadus lubab lepingu suulist lõpetamist, võib sel juhul tekkida tõendamiskoormus. Kui pooled lepivad kokku, et leping lõpetatakse kirjalikult või elektrooniliselt, siis tuleb lähtuda kokkuleppest.
Agendi õigus lahkumishüvitisele ja kahjude hüvitamisele
Kuna agent panustab põhimõtte äritegevusse, ei piisa vaid lepingu lõpetamisest ja lõpparve tegemisest. Seetõttu näeb seadus ette täiendava kaitse lahkumishüvitise näol.
Võlaõigusseaduse § 688 lg 1 sätestab, et agendileping lõppedes on agent õigustatud lahkumishüvitisele, kui:
- agent on loonud põhimõttele uusi kliendisuhteid või oluliselt laiendanud olemasolevaid suhteid;
- põhimõte saab nendest suhetest kasu ka pärast lepingu lõppemist;
- agent kaotab õiguse tasule, mida ta oleks saanud pikaajalise koostöö käigus;
- hüvitise maksmine on õiglane, arvestades kõiki asjaolusid.
Samuti sätestab võlaõigusseaduse § 688 lg 3, et lahkumishüvitis ei välista agendi õigust nõuda kahju hüvitamist, mis on seotud lepingu lõpetamisega. Siiski tuleb arvestada ka § 688 seatud piirangutega.
Kokkuvõte
Õiguskaitsevahendite valik jääb alati lepingu poole otsustada. Seadus annab agendile mitmeid võimalusi oma õiguste kaitsmiseks. Seetõttu on oluline neid maksimaalselt tõhusalt kasutada.
Autor: vandeadvokaat Ilya Zuev
Artikkel avaldati „Delo Vedomosti“ väljaandes, www.dv.ee.
