Üürileping on oluline teema nii üürileandjatele kui ka üürnikele, kuna see reguleerib kahe osapoole vahelisi suhteid ja vastutusi kinnisvara kasutamise eest. Eestis reguleerib üürilepingut ja sellega seotud küsimusi Võlaõigusseadus (VÕS). Selles artiklis käsitleme üürilepinguga seotud peamisi küsimusi, selgitame osapoolte vastutust ning toome välja kolm näidet eduka advokaadipraktika kohta. Lisaks koostasime 30 küsimust ja vastust, mis aitavad paremini mõista üürilepingut ja sellega seotud õigusnorme Eestis.
Peamised aspektid üürilepingus
1. Üürilepingu olemus
Üürileping on kahe poole vaheline kokkulepe, mille kohaselt annab üürileandja üürnikule õiguse kasutada kinnisvara kindlaks ajaks ja kindla tasu eest. Üürileping võib olla tähtajaline või tähtajatu ning selle tingimused peavad olema mõlemale poolele selged ja vastastikku kokkulepitud.
2. Üürileandja kohustused ja vastutus
Üürileandja on kohustatud tagama, et üüritud vara on kasutuskõlblik ning vastab lepingu tingimustele. Üürileandja peamised kohustused on järgmised:
- Hoida üüritud vara korras ja heas seisukorras.
- Teha vajalikud remonditööd, kui need ei ole üürniku vastutusalas.
- Võimaldada üürnikul vara kasutada ilma põhjendamatute takistusteta.
3. Üürniku kohustused ja vastutus
Üürnik on kohustatud vara kasutama vastavalt lepingus sätestatule ja heale tavale. Üürniku peamised kohustused on järgmised:
- Tasuda üüri kokkulepitud ajal ja suuruses.
- Hoolitseda vara eest ja hoida seda heas korras.
- Teavitada üürileandjat koheselt kõikidest remondivajadustest või kahjudest.
4. Lepingutingimuste rikkumine ja tagajärjed
Kui üks osapool rikub üürilepingu tingimusi, on teisel osapoolel õigus nõuda kahjude hüvitamist või lepingut lõpetada. Näiteks võib üürileandja lepingu lõpetada, kui üürnik ei tasu õigeaegselt üüri või kasutab vara sobimatult.
30 küsimust ja vastust üürilepingu kohta
- Mis on üürileping?
Üürileping on kokkulepe, mille alusel üürileandja annab üürnikule õiguse kasutada kinnisvara kindla tasu eest kindlaks ajaks. - Kas üürileping peab olema kirjalik?
Jah, üürileping peaks olema kirjalik, et vältida hilisemaid vaidlusi ja tõendiprobleeme. - Mis vahe on tähtajalisel ja tähtajatul üürilepingul?
Tähtajaline leping kehtib kindlaksmääratud ajaks, samas kui tähtajatu leping on jõus kuni ühe osapoole lõpetamiseni. - Kas üürileandja võib nõuda tagatisraha?
Jah, üürileandja võib nõuda tagatisraha, mis on tavaliselt kahe kuu üürisumma. - Millal võib üürileandja lepingu lõpetada?
Kui üürnik rikub lepingut, näiteks ei maksa üüri või kahjustab vara. - Kas üürnik võib lepingu ennetähtaegselt lõpetada?
Jah, kui lepingus on ette nähtud vastavad tingimused või kui üürileandja ei täida oma kohustusi. - Mis juhtub, kui üürnik ei maksa üüri?
Üürileandja võib anda täiendava maksetähtaja ja seejärel lepingu lõpetada, kui maksmine viibib. - Kes vastutab remonditööde eest?
Üldiselt vastutab üürileandja suuremate remonditööde eest, samas kui üürnik peab vara hooldama ja hoidma seda igapäevaselt korras. - Mis juhtub, kui vara saab kahjustatud?
Üürnik peab viivitamatult teatama üürileandjale ja vastutab kahjustuse eest, kui see on tema süü läbi tekkinud. - Kas üürileandja võib üüri tõsta?
Üüri saab tõsta ainult lepingus sätestatud juhtudel või seadusest tulenevate alustega. - Kui pikalt peab üürileandja lepingu lõpetamisest ette teatama?
Tähtajatu lepingu puhul peab üürileandja teatama vähemalt kolm kuud ette. - Kas üürilepingut saab pikendada?
Jah, üürilepingut saab pikendada, kui pooled selles kokku lepivad. - Kes maksab kommunaalkulud?
Tavaliselt tasub kommunaalkulud üürnik, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti. - Mis on tagatisraha eesmärk?
Tagatisraha on mõeldud katma võimalikke kahjusid, mida üürnik võib vara kasutamise ajal põhjustada. - Kas üürnikul on õigus keelduda remonditöödest?
Üürnik peab taluma remonditöid, kui need on vajalikud ja põhjendatud. - Kas üürileandja võib üüripinda külastada?
Jah, kuid ainult üürniku nõusolekul või ette teatades. - Mida teha, kui üürileandja ei täida oma kohustusi?
Üürnik võib nõuda lepinguliste kohustuste täitmist või lepingu lõpetamist. - Kas üürnik võib teha parandusi ilma loata?
Oluliste paranduste tegemiseks on vaja üürileandja nõusolekut. - Millal peab üürnik tasuma üüri?
Üür tuleb maksta lepingus sätestatud ajal, tavaliselt kord kuus. - Mis juhtub, kui vara ei ole kokkulepitud seisukorras?
Üürnik võib nõuda vara korrastamist või vähendada üüri kuni puuduste kõrvaldamiseni. - Kas üürnik võib kinnisvara edasi üürida?
Jah, kuid ainult üürileandja nõusolekul. - Mis on tähtajatu lepingu eelised?
Paindlikkus lepingu kestuse osas, kuna seda saab lõpetada, kui pooled soovivad. - Kas üürileandja võib üürniku välja tõsta?
Jah, kuid ainult kohtuotsuse alusel ja pärast lepingu rikkumist. - Kas üürileandja võib lepingu lõpetada ilma põhjuseta?
Tähtajalise lepingu puhul ei saa üürileandja lepingut lõpetada ilma mõjuva põhjuseta. - Kes vastutab kahjustuste eest pärast lepingu lõppemist?
Üürnik peab hüvitama lepingu kehtivuse ajal tekitatud kahjud. - Mis on õiguslik alus üürilepingu lõpetamiseks?
Üürileandja võib lepingu lõpetada, kui üürnik rikub lepingut, näiteks ei maksa üüri. - Kas üürileandja võib omavoliliselt üüripinna tagasi võtta?
Ei, üürileandja peab järgima seaduslikku protseduuri lepingu lõpetamiseks. - Kuidas lahendada üürivaidlusi?
Üürivaidlusi saab lahendada kas kohtuväliselt läbirääkimiste teel või kohtus. - Kas kohus saab määrata kahjutasu üürniku kasuks?
Jah, kui on tõendatud, et üürileandja rikkus lepingut ja põhjustas kahju. - Kas üürnik võib nõuda remonditööde hüvitamist?
Jah, kui remonditööd olid vajalikud ja üürileandja ei täitnud oma kohustusi.
Eduka advokaadipraktika näited
Juhtum 1: Remonditöödega seotud vaidlus
Üürnik esitas hagi üürileandja vastu, kes keeldus vara vajalikest remonditöödest. Advokaat suutis tõendada, et üürileandja rikkus lepingulisi kohustusi. Kohus otsustas üürniku kasuks, määrates üürileandjale remondikulude katmise ja kahjutasu.
Juhtum 2: Üürivõlgnevuse lahendamine
Üürileandjal oli probleeme pikaajalise üürivõlgnevusega. Pärast advokaadi kaasamist ja kohtu poole pöördumist suutis üürileandja tagasi saada kogu võlgnevuse ja kahjutasu.
Juhtum 3: Vara kahjustamise vaidlus
Üürileandja pöördus advokaadi poole, kuna üürnik oli vara tõsiselt kahjustanud. Kohus otsustas, et üürnik peab katma kõik remondikulud ja maksma üürileandjale täiendavat hüvitist kahju eest.
Need näited tõstavad esile advokaadi olulisust üürilepingutega seotud vaidluste lahendamisel ning aitavad tagada, et mõlemad pooled järgiksid seadust ja lepingulisi kohustusi.
