Abielu sõlmimine on iga paari elus oluline ja vastutustundlik samm. Kuid lisaks selle sündmuse romantilisele poolele on ka juriidilised aspektid, mida tuleb meeles pidada. Eestis on abielu sõlmimise protseduuril oma eripärad ja nende teadmine aitab vältida võimalikke raskusi. Selles artiklis vaatleme abielu sõlmimise peamisi etappe ning vastame advokaatidele sagedamini esitatud küsimustele sellel teemal
Peamised punktid abielu sõlmimise kohta Eestis
Abielu sõlmimist Eestis reguleerib perekonnaseadus. Paarid saavad abielu registreerida nii riiklikes asutustes (perekonnaseisuameti kaudu) kui ka volitatud usutegelaste juures. Abielu sõlmimisel on oluline arvestada juriidiliste tagajärgedega, näiteks vara jagamise, võimalike alimentide kohustustega ja pärimisküsimustega.
Enne avalduse esitamist on vaja veenduda, et kõik seaduse nõuded, nagu vanus ja abielu puudumine teiste isikutega, on täidetud ning kõik vajalikud dokumendid on ette valmistatud. Protseduur on suhteliselt lihtne, kuid mõnel juhul võivad tekkida spetsiifilised küsimused, mis vajavad advokaadi konsultatsiooni.
30 küsimust advokaadile abielu sõlmimise kohta Eestis
- Milliseid dokumente on vaja abielu registreerimiseks?
Passid mõlemalt abikaasalt ja abielu registreerimise avaldus. - Kas abielu saab sõlmida välismaalasega?
Jah, kuid võivad olla vajalikud täiendavad dokumendid, näiteks abieluõiguse tõend. - Mis on abielu sõlmimise minimaalne vanus?
Eestis on abielu minimaalne vanus 18 aastat, kuid erandkorras võib kohus anda loa abieluks alates 15. eluaastast. - Kas abielu saab registreerida Eestis, kui üks abikaasadest elab välismaal?
Jah, kuid tuleb esitada dokumendid, mis tõendavad, et abielutakistusi pole. - Kus saab abielu registreerida?
Perekonnaseisuametis või volitatud usuliste esindajate juures. - Kas dokumendid tuleb tõlkida, kui üks abikaasa on välismaalane?
Jah, kui dokumendid pole eesti, vene või inglise keeles. - Kas pärast abielu sõlmimist võib muuta perekonnanime?
Jah, see on võimalik. Nime muutmise kord sõltub teie eelistustest. - Kas tsiviil- ja kiriklikul abielul on erinevused?
Mõlemal abielul on seaduslik jõud, kui need on nõuetekohaselt registreeritud. - Kui kaua tuleb oodata avalduse esitamise ja abielu sõlmimise vahel?
Tavaliselt 30 päeva, kuid on võimalik esitada avaldus selle tähtaja lühendamiseks. - Kas ma saan abielu sõlmida mõnes teises Eesti linnas?
Jah, abielu registreerimine on võimalik igas Eesti perekonnaseisuametis. - Millised õigused tekivad abikaasadel pärast abielu?
Abikaasad omandavad võrdsed õigused ja kohustused, sealhulgas õigus ühisele varale. - Mis on abieluleping?
See on leping, mis reguleerib abikaasade varaõigusi enne või pärast abielu sõlmimist. - Kas abielulepingut saab sõlmida pärast abielu?
Jah, abielulepingu võib sõlmida igal ajal. - Kuidas reguleeritakse varalisi õigusi ilma abielulepinguta?
Jõustub varaühisuse režiim. - Millised dokumendid kinnitavad eelneva abielu puudumist?
See võib olla lahutustunnistus või lesepensionitõend. - Kas abielu saab sõlmida volikirja alusel?
Ei, Eestis peavad mõlemad abikaasad isiklikult kohal olema. - Kas ma saan abielu sõlmida Eestis, kui mu abikaasa elab välismaal?
Jah, kuid kõik dokumendid tuleb eelnevalt vormistada. - Millised on abielu sõlmimise tingimused EL-i kodanikuga?
Erilisi tingimusi pole, kuid vajalikud on standardsed dokumendid. - Milline on abielu sõlmimise kord kolmandate riikide kodanikega?
Vaja on dokumente, mis kinnitavad, et abielutakistusi ei ole koduriigis. - Millised kohustused tekivad abielu sõlmimisel välismaalasega?
Tekivad varalised ja juriidilised kohustused nagu Eesti kodanike vahelises abielus. - Kas maksuametile tuleb abielust teatada?
Ei, abielu registreeritakse automaatselt registrites. - Kas on võimalik abielu sõlmida ilma perekonnanime muutmata?
Jah, nime võib säilitada. - Kuidas kaitsta oma varaõigusi abielus?
Sõlmige abieluleping. - Millised on abielus sündinud laste õigused?
Abielus sündinud lapsi peetakse mõlema abikaasa ühiseks lapseks. - Kas abielu saab sõlmida looduses või mõnes muus kohas?
Jah, kui perekonnaseisuamet või usuline esindaja selle lubab. - Millist vara peetakse abielu jooksul ühisvaraks?
Kõik abielu ajal soetatud vara peetakse ühisvaraks, kui abielulepingut pole sõlmitud. - Mida teha, kui abielu registreeritakse välismaal?
Kohalikud Eesti ametiasutused tuleb abielust teavitada, et see Eestis kehtivaks tunnistataks. - Kas abielu saab pärast sõlmimist vaidlustada?
Jah, seaduserikkumise korral saab kohtusse pöörduda. - Mida teha, kui dokumentidega tekivad probleemid?
Konsulteerige advokaadiga. - Kas abielu registreerimise eest tuleb maksta riigilõivu?
Jah, registreerimisel on ette nähtud väike riigilõiv.
Näited advokaadi praktikast
Juhtum 1:
Advokaadi poole pöördus klient, kes plaanis abielluda teise riigi kodanikuga. Tekkisid probleemid dokumentide tõlkimise ja nende ehtsuse tõendamisega. Advokaat Ilya Zuev aitas kliendil koguda kõik vajalikud dokumendid, koostada abielulepingu ja viia abielu registreerimise protsess Eestis läbi ilma lisaprobleemideta.
Juhtum 2:
Paar otsustas pärast mitmeaastast abielu sõlmida abielulepingu, et reguleerida varalisi küsimusi. Advokaat Zuev aitas koostada lepingu, mis arvestas mõlema poole huve, aidates säilitada harmooniat ja vältida tulevasi konflikte.
Kui teil on küsimusi abielu sõlmimise kohta Eestis, võite alati pöörduda vandeadvokaat Ilya Zuevi poole, kes aitab teil juriidilistes küsimustes selguse saada ja kaitseb teie huve.
