Töövõtusuhted seonduvad üldiselt ehitusvaldkonnaga. Siiski sõlmitakse töövõtulepinguid ka projekteerimis- ja remonditööde osas.
Iga ehituse osapool näeb ehitusprotsessi ja oma rolli selles erinevalt. Projekteerija loob projekti, ehitaja realiseerib selle ning tellija omakorda peab töö üle vaatama, vastu võtma ja selle eest maksma. Nii tekib keeruline õigussuhete võrgustik.
Selles artiklis oleme välja valinud 5 meie arvates kõige huvitavamat Riigikohtu lahendit töövõtusuhete kohta viimastel aastatel.
1. Eelarve ületamine ja õiguslikud tagajärjed
Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-89-12 käsitleti eelarve ületamise küsimust.
Praktikas kasutatakse kahte tüüpi eelarveid: fikseeritud ja muutuvat. Seetõttu võib tekkida küsimus, kes ja kuidas vastutab, kui eelarve ületatakse.
Riigikohus leidis, et töövõtja praktika, mille kohaselt tehakse täiendavaid töid, ilma et tellijaga hind kokku lepitaks või sellest teavitataks, seab tellija ebaõiglasse olukorda, kus temalt nõutakse ühepoolselt maksmist.
Riigikohus otsustas, et seadusest tulenevalt eeldatakse, et eelarve on fikseeritud. Kui muutuvat eelarvet oluliselt ületatakse, on töövõtjal õigus nõuda ületatud osa maksmist ainult juhul, kui eelarve ületamine oli ettenägematu ja töövõtja teavitas tellijat viivitamatult. Kui töövõtja ei hoiatanud tellijat õigeaegselt, on tal õigus nõuda ületatud eelarve hüvitamist vaid ulatuses, mis vastab tellija alusetule rikastumisele.
Varasemas lahendis nr 3-2-1-79-08 käsitles Riigikohus samuti eelarve ületamise regulatsiooni ning leidis, et eelarve ületamisel ei pea pooled järgima lepingus kokku lepitud hindu ja rakendatakse keskmisi turuhindu.
Keskmiste turuhindade kindlakstegemine toimub sarnaste hinnapakkumiste alusel või ekspertiisi teel. Vaidluse korral püüab tavaliselt tellija ületatud eelarve hinda alandada, samas kui töövõtja püüab seda tõsta, mis võib viia kohtuvaidluseni.
Kokkuvõte:
- Tuleb kokku leppida, kas kasutatakse fikseeritud või muutuvat eelarvet. Kui pooled ei ole selgelt kokku leppinud, loetakse, et eelarve on fikseeritud.
- Kui töövõtja näeb, et muutuvat eelarvet ületatakse, peab ta sellest viivitamatult teavitama tellijat.
- Kui töövõtja ei hoiatanud tellijat õigeaegselt, kohaldatakse keskmisi turuhindu, mitte lepingus kokku lepitud hindu.
2. Heade tavade kohaldamine
Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-59-13 käsitleti küsimust, millist rolli mängivad head tavad lepingutingimuste määramisel. Selles lahendis sõlmisid pooled töövõtulepingu ja leppisid kokku, et lepingus reguleerimata küsimustes lähtutakse ehitustööde üldtingimustest (ETÜ).
Kohus otsustas, et ETÜ-l on soovituslik iseloom, mida kasutatakse töövõtulepingute puhul heade tavadena, kuid neid ei saa käsitleda materiaalõigusena, mida kohus rakendaks sõltumatult poolte väidetest.
Praktikas kasutatakse lisaks ETÜ-le ka teisi ehituse häid tavasid, näiteks Soome standardeid RYL, mis määravad üldised kvaliteedinõuded ehitustöödele. Eestis kasutatakse sageli just RYL-i standardeid.
Pooled võivad lepingus määrata tööde kvaliteedi, kuid tihti ei ole see otstarbekas, kuna see võib muuta lepingu liiga detailseks. Detailne leping sõlmitakse siis, kui tellijale on väga oluline, et tööd tehakse kindla kvaliteediga ja madalam kvaliteet oleks vastuvõetamatu (näiteks, kui tellija nõuab, et seinte tasandamise maksimaalne kõrvalekalle oleks 5 mm ja igasugune kõrvalekalle sellest normist oleks ebakvaliteetne töö).
Töö kvaliteedi määramiseks piisab sageli viitest üldtunnustatud standarditele, mis on lepingu lahutamatu osa ja vaidluse korral saab määrata tehtud töö kvaliteedi standardi alusel.
Kui kvaliteedistandardit ei ole lepingus määratud, määrab kohus kvaliteedi seaduse alusel. Seadus sätestab, et töö kvaliteet peab olema vähemalt keskmine (VÕS § 77 lg 1). Seadus määrab kvaliteedi küll abstraktselt, kuid lõplik kvaliteedi määramine toimub konkreetse vaidluse raames.
Kokkuvõte:
- Ehitustööde kvaliteedi kohta tekkiva vaidluse vältimiseks on võimalik kasutada ehituse häid tavasid või kirjeldada lepingus kvaliteedi nõudeid.
- Kui pooled ei ole tööde kvaliteeti kokku leppinud, kohaldatakse seadust ja üldist reeglit, et tööde kvaliteet peab olema vähemalt keskmine.
3. Ettevalmistustööd ja vastutus
Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-32-12 käsitleti töövõtja vastutust juhul, kui töövõtja teeb töid pärast seda, kui ettevalmistustööd on teinud kolmas isik.
VÕS § 641 lg 1 kohaselt ei vastuta töövõtja tööde lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui see on tingitud tellija juhistest, tellija poolt hangitud materjalide puudustest või kolmanda isiku tehtud ettevalmistustöödest, tingimusel, et töövõtja on juhised, materjalid või ettevalmistustööd piisavalt kontrollinud. Teisisõnu, kui töövõtja on oma tööd teinud ja kontrollinud, et kolmanda isiku ettevalmistustööd sobivad edasiste tööde tegemiseks, ei vastuta ta nende tööde puuduste eest.
Riigikohus rõhutas, et töövõtja peab kontrollima, kas ettevalmistustööd sobivad tema tööde korrektseks teostamiseks või kas ettevalmistustöödes esinevad puudused, mis seavad ohtu töövõtja töö vastavuse lepingutingimustele. Töövõtja peab teavitama tellijat ettevalmistustöödes esinevatest puudustest.
Ehituses täidab iga spetsialist oma funktsiooni. Tavaliselt töötab ühel objektil mitu firmat ja spetsialisti ning igaüks tegeleb oma töövaldkonnaga. Seetõttu on oluline enne ühe etapi alustamist kontrollida, kas eelnevad tööd on sobivad.
Kokkuvõte:
- Töövõtja ei vastuta tellija ees, kui ta on veendunud, et ettevalmistustööd sobivad edasiste tööde tegemiseks.
- Kui töövõtja leiab, et ettevalmistustööde puudused ei võimalda jätkata edasisi töid, peab ta sellest tellijat teavitama. Kui töövõtja seda õigeaegselt ei tee, vastutab ta tagajärgede eest.
4. Töö osaline vastuvõtmine
Riigikohtu otsus nr 3-2-1-126-13 selgitab, et hea usu põhimõttega võib vastuolus olla tööde täielik vastuvõtmisest keeldumine, kui tööd saab jagada osadeks ja osa tööde vastuvõtmine ilma oluliste puudusteta ei kahjusta tellija õigusi. Kui töö on puudustega ja tellija ei saa lepingust taganeda, võib ta nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist.
See otsus võib olla kasulik olukorras, kus töö on tehtud puudustega, kuid osa töid saab siiski vastu võtta. Küsimuse lahendamiseks, kas tööd saab jagada osadeks, on tavaliselt vaja tehnilise eksperdi arvamust.
Töö osaline vastuvõtmine on eelkõige töövõtja huvides. See võimaldab tal hoolimata tööde puudustest vähendada oma vastutust tellija ees. Tellija peamine huvi on tööde valmimine. Riigikohus rõhutab, et sellistes olukordades võib kohaldada hea usu põhimõtet, mis võimaldab tasakaalustada mõlema poole huve.
Kokkuvõte:
- Tööde vastuvõtmine võib olla ka osaline. Samas on oluline hinnata, kas töid saab jagada osadeks ja kas tellija saab osa töid vastu võtta.
- Tööde jagamise võimalikkuse hindamiseks on tavaliselt vaja tehnilise eksperdi arvamust.
5. Töövõtja vastutus ja vastutuse piiramine
Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-177-11 käsitles kohus mitut töövõtja vastutuse aspekti.
Esiteks leidis Riigikohus, et töövõtja vastutusest vabastamine võib olla lepingus kokku lepitud teisiti kui seaduses sätestatud.
Seadus lubab pooltel kokku leppida teisiti, kui seaduses sätestatud. Piiranguks on see, et lepingutingimused ei tohi olla vastuolus heade tavade ja seaduse imperatiivsete normidega.
Teiseks ei saa töövõtja vastutusest vabandada, viidates tellija juhistele, kui nende juhiste järgimine rikkus ehitusnorme.
Kolmandaks ei saa töövõtja vabandada tööde halva kvaliteedi eest sellega, et tellija järelvalve oli ebapiisav.
Kokkuvõte:
- Töövõtja vastutust saab lepinguga piirata, andes sellega suuremad võimalused vastutusest vabanemiseks. Siiski peavad lepingutingimused olema seadusega kooskõlas.
- Töövõtja vastutus rakendub ka siis, kui teine pool käitub mitte kõige korrektselt: kui tellija annab ebaõigeid juhiseid ja nende järgimine viib ehitusnormide rikkumiseni või kui tellija järelvalve pole piisav.
Autor: vandeadvokaat Ilya Zuev
Artikkel ilmus ajakirjas Delovye Vedomosti, dv.ee.
