Mis on tingimisi karistus või tingimisi vabaduskaotus?
Karistusõigus näeb ette võimaluse asendada reaalne vangistus tingimisi karistusega. Kohtuotsuses võib kohus osaliselt või täielikult asendada reaalse karistuse kandmise tingimisi karistusega. Sellisel juhul määrab kohus kohtuotsuses katseaja kestuse ning eraldi karistuse, mis pööratakse täitmisele juhul, kui süüdimõistetu rikub seadust. Kehtiva kohtupraktika kohaselt määratakse tingimisi karistus juhtudel, kui isik võib oma käitumist parandada ja muuta ilma vabadusekaotuseta. Kui isik täidab katseaja nõuded rikkumata, ei järgne reaalset karistust.
Millised katseaja liigid on olemas?
Katseaeg võib olla määratud koos kontrollnõuetega või ilma kontrollnõueteta. Katseaeg määratakse ühest kuni viie aastani.
Mida tuleb järgida ja mida ei tohi katseajal rikkuda?
Katseajaga võib kohus määrata isiku käitumise kontrolli, mis on täitmiseks kohustuslik. Nende kontrollnõuete hulka kuuluvad järgmised tingimused vastavalt Karistusseadustiku § 75 lg 1:
- Kindlas elukohas elamine
- Kriminaalhooldusametniku juures registreerimisel käimine
- Kriminaalhooldusametniku loal Eestist lahkumine.
Kohus võib vastavalt Karistusseadustiku § 75 lg 2 kehtestada isikule täiendavad käitumise kontrolli nõuded:
- Kohustus mitte tarbida alkoholi ja/või narkootikume
- Vajaliku ravi läbimine
- Sotsiaalprogrammides osalemine
- Kannatanule tekitatud kahju hüvitamine.
Täiendavad nõuded kehtestatakse kuriteo iseloomust lähtuvalt.
Millised on katseaja rikkumise tagajärjed?
- Uue tahtliku kuriteo toimepanemise korral: Kui süüdimõistetu sooritab katseajal uue tahtliku kuriteo, pööratakse täitmisele karistuse kandmata osa. Sel juhul määratakse karistus koondkaristusena.
- Käitumiskontrolli rikkumise korral: Kui süüdimõistetu ei täida katseaja jooksul kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või rikub elektroonilist järelvalvet, võib kriminaalhooldusametnik teha talle kirjaliku hoiatuse või pöörduda kohtu poole, et määrata täiendavad karistused, pikendada käitumiskontrolli või pöörata täitmisele karistuse kandmata osa.
Kuidas toimub tingimisi karistuse täitmisele pööramine?
Kui isikut ei ole eelnevalt vahi alla võetud, saadetakse talle tavaliselt kriminaalhoolduse teade, milles nõutakse isiku ilmumist vanglasse karistuse kandmiseks. Kui isik ei ilmu ettenähtud ajaks, võidakse ta kinni pidada ja sunniviisiliselt vanglasse toimetada.
Kuidas toimub kaitse isiku suhtes, kes on rikkunud katseaja nõudeid?
- Väikese rikkumise puhul: Esimese kaitsetaktikana võib isik oma tegu tunnistada ja väita, et rikkumine oli tähtsusetu (nt ühekordne mitteilmumine kriminaalhooldusametniku juurde). Kohus võib sellist käitumist pidada vabandatavaks ja mitte pöörata karistust täitmisele.
- Rikkumise eitamine: Teise taktikana võib isik eita rikkumise toimumist (nt narkootikumide tarvitamise kohustusliku tõendi puudumisel). Kui puuduvad tõendid rikkumise kohta, võib tekkida kohtuvaidlus asjaolude üle.
Kas on võimalik neid kahte taktikat ühendada?
Kriminoloogilise kogemuse põhjal ei ole seda soovitatav teha, kuna need on olemuslikult vasturääkivad. Parem on valida üks – kõige sobivam ja põhjendatum. Samade asjaoludega ei saa toetada erinevaid seisukohti.
Kaebemenetlus
Maakohtu täitmiskohtuniku otsust saab vaidlustada 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kaebus esitatakse maakohtu kaudu ja see vaadatakse läbi ringkonnakohtus. Negatiivse tulemuse korral on võimalik esitada kaebus Riigikohtusse ainult advokaadi abiga.
Advokaadi abi
Kuigi advokaadi osalemine sellises protsessis ei ole seaduse järgi kohustuslik, on isikul õigus endale kaitsja valida. Advokaat aitab kaitsetaktika määratlemisel ja vajalike dokumentide kogumisel.
Advokaat
Vandeadvokaat Ilya Zuev aitab kriminaalõigusega seotud küsimustes.
Eelised:
- Spetsiifiliste juhtumite käsitlemise teadmised.
- Õige olukorra hindamine ja kaitseliini valik.
- Advokaadina tegutsemise kogemus alates 2011. aastast.
