Vabaabielu ehk kooselu ilma ametliku abieluta on Eestis laialt levinud kooseluvorm, kuid sellel on juriidiliselt erinevad tagajärjed võrreldes ametliku abieluga. Eesti seadused ei anna kooselupartneritele automaatselt samu õigusi ja kohustusi nagu abielupaaridele. Seetõttu on oluline teada, millised on vabaabieluga seotud õigused ja kohustused ning kuidas reguleerida varalisi suhteid ja tagada vara õiglane jagamine kooselu lõppedes või partneri surma korral.
1. Miks on oluline mõista vabaabielu õiguslikke tagajärgi?
Vastupidiselt levinud arusaamale ei anna vabaabielu automaatset juriidilist kaitset ega reguleeri varasuhteid partnerite vahel. See tähendab, et kooselu ajal soetatud vara ei pruugi jaguneda võrdselt, kui partnerid otsustavad lahku minna. Väärarusaamad võivad viia varaliste vaidlusteni, mille lahendamine nõuab õiguslikke kokkuleppeid või kohtu sekkumist. Selguse saavutamiseks ja tulevaste konfliktide vältimiseks on soovitatav sõlmida notariaalselt kinnitatud kokkulepe, mis reguleerib vara jagamist ja partnerite kohustusi.
2. 20 küsimust advokaadile vabaabielu kohta ja vastused
- Mis on vabaabielu?
Vabaabielu on kooselu ilma abielu ametlikult registreerimata. - Kas vabaabielus partneritel on seaduslikke õigusi?
Õigused on piiratud ja sõltuvad notariaalsetest kokkulepetest või varasemast omandist. - Kuidas toimub vara jagamine pärast lahkuminekut?
Iga partner säilitab oma vara, kui pole teisiti kokku lepitud. - Kas vabaabielus on võimalik nõuda elatist?
Üldjuhul mitte, sest seaduslik elatise kohustus kehtib vaid abielus. - Kuidas jagatakse koos soetatud vara?
Kui vara on ostetud ühiselt, jaotatakse see vastavalt partnerite panusele või kokkuleppele. - Kas kooselupartnerid saavad pärandada vara teineteisele?
Ei automaatselt, vabaabielu ei anna pärimisõigust. Selleks tuleb koostada testament. - Kas kooselus saab registreerida vara ühisomandina?
Ühisomand eeldab notariaalset seltsingulepingut, mis määrab mõlema partneri panuse ja õigused. - Mis juhtub ühiselt soetatud varaga?
Ilma lepinguta kuulub vara sellele, kelle nimel see on registreeritud. - Kuidas kaitsta oma vara kooselu jooksul?
Soovitatav on notariaalselt kinnitatud leping, mis reguleerib vara kuuluvust. - Kas kooselus saab sõlmida lepingut eluaseme kasutamise kohta?
Jah, kuid see vajab notariaalset kinnitust. - Kuidas on kooselu seaduslikult reguleeritud?
Kooselu on reguleeritud üksnes osaliselt ja sõltub partnerite omavahelistest kokkulepetest. - Milline on õiglane panuste jaotus varasuhte korral?
Õiglase jaotuse tagab selge leping, mis määrab mõlema partneri varalised õigused. - Kas kooselupartner saab nõuda osa teise partneri varast?
Ei, kui vara on omandatud enne kooselu ja kuulub ainult ühele partnerile. - Kuidas jaotatakse laenukohustused kooselu lõppedes?
Kui mõlemad on laenulepingu osapooled, jagatakse kohustused võrdselt. - Kas kooselupartneril on õigus kodu kasutamisele lahkumineku järel?
See sõltub omandisuhetest ja lepingutest, mis reguleerivad eluaseme kasutust. - Kas igapäevaste kulude katmine loob varalisi nõudeid?
Üldjuhul mitte, välja arvatud juhul, kui on kokku lepitud ühiste varade soetamisel. - Kas vabaabielu partnerite õigusi saab notariaalselt kinnitada?
Jah, notar võib kinnitada vara jaotust ja muid õigusi määravaid kokkuleppeid. - Kui palju maksab kokkuleppe sõlmimine notari juures?
Hind sõltub kokkuleppe sisust ja notari teenustasudest. - Milline on kooselu ja abielu vahe õiguslikult?
Abielu annab automaatselt varalisi õigusi ja kohustusi, kooselu aga mitte. - Kas kooselupartneritel on õigus partneri pensionile?
Ei, kooselupartneritel ei ole seaduslikku õigust partneri pensionile, kui seda pole kindlustatud lepinguga.
3. Praktikanäited ja kohtupraktika analüüs
Kohtulahenditest on selgunud, et Eestis ei teki vabaabielus elavate partnerite vahel automaatset ühisomandit. Kui partnerid omandavad kooselu ajal vara, kuulub see üldjuhul sellele, kelle nimel vara on registreeritud, kui pole sõlmitud kokkulepet. Kohtupraktika järgi ei anna igapäevaste kulude katmine alust varalistele nõuetele ega kinnistu omandiõiguse muutmisele. Samuti on kohtupraktika selgitanud, et kui kooselupartnerid on varaliselt panustanud majanduslikult võrdsetes osades ning nende eesmärgiks oli luua ühine varaline väärtus, on võimalik nõuda kompensatsiooni, kui panused vara väärtuse suurendamisse on tõendatavad.
Näiteks üks kohtupraktika juhtum tõi esile, et kinnisvara soetamisel ja renoveerimisel tehtud kulutusi võib lugeda hüvitatavaks osapoolele, kui nende panused on olnud võrdsed ja arvestatavad. Siiski ei loo ilma lepinguta toimunud investeeringud automaatset õigust ühisvarale. Seetõttu on soovitatav sõlmida selge leping vara kuuluvuse ja jaotamise kohta, et vältida vaidlusi ja tagada õiglane jaotus kooselu lõppedes.
Kui teil on küsimusi vabaabielu, varaliste õiguste või kohustuste kohta, soovitame pöörduda vandeadvokaat Ilya Zuevi poole, kes saab anda põhjalikku juriidilist nõu ning aitab koostada vajalikke lepinguid vara kaitsmiseks ja õiguste tagamiseks.