Saame aru, mida tähendab vahistamine, kuidas see menetlus toimub ja kuidas selleks kõige paremini valmistuda. Järgnevalt räägime isiku vahi alla võtmisest kohtueelses etapis.
Alustatakse kriminaalmenetlus, kahtlustatav peetakse 48 tunniks kinni ja teatud hetkel kogutakse vajalikud tõendid.
Prokurör jõuab järeldusele, et isik tuleks vahi alla võtta. Mis on järgmine samm?
Vahi all hoidmine on kahtlustatava, süüdistatava või süüdimõistetu suhtes rakendatav ennetav meede, mis seisneb isiku vabaduse võtmises kohtu loal.
Mis on vahi alla võtmine?
Kuna tegemist on isiku vabadusõiguse piiramisega, on seda liiki ennetav meede isiku kodanikuõiguste ja -vabaduste suhtes kõige intensiivsem.
Milline kohus otsustab vahi all hoidmise üle?
Kahtlustatava kinnipidamise üle prokuratuuri taotlusel otsustab üksnes maakohtu eeluurimiskohtunik.
Millised on ennetava meetme valimise alused vahi all hoidmise näol?
Kaks olulist tingimust, et kohus rahuldaks prokuratuuri taotluse isiku vahi alla võtmiseks:
– põhjendatud kahtluse olemasolu
– vahi alla võtmine on hädavajalik.
Täpsemalt tähendab see, et uurimisasutusel ja prokuratuuril peavad olema piisavad tõendid, et kohus saaks veenduda, et isiku suhtes on olemas kahtlus. Juhtumi käigus kogutud materjalid esitatakse kohtule läbivaatamiseks ja kohus saab hinnata, kas tegemist on võimaliku kuriteoga või kas isik ei ole üldse seotud kuriteo toimepanemisega.
Kiireloomuline vajadus on see, et isik võib kõrvale hiilida kriminaalmenetlusest või panna toime uusi õigusrikkumisi.
Oluline! Sellisel juhul seab süüdistatav sageli kahtluse alla, kas tema süü on tõestatud. Selles menetlusetapis ja kui isik on vahi all, ei tee kohus järeldusi isiku süü kohta. On viga eeldada, et vahi all hoidmise etapis on kahtlustatav juba süüdi mõistetud.
Kui kaua on lubatud kahtlustatava kinnipidamine?
Kohtueelses etapis
Kohus lubab isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks. Esimese astme süütegude puhul on kinnipidamise tähtaeg kuni 6 kuud, teise astme süütegude puhul kuni 4 kuud ja alaealiste puhul kuni 2 kuud.
Kui ennetava meetme pikendamine on vajalik, esitab prokuratuur kohtule taotluse selle pikendamiseks. Kohus kontrollib ennetava meetme pikendamise põhjendatust.
Kohtumenetluses
Kui kriminaalasi on jõudnud kohtusse ja kohus leiab, et süüdistatava kinnipidamine on vajalik, peab kohus kontrollima ennetava meetme kehtivust iga 6 kuu järel. Arvestades, et kriminaalasi võib olla kõikides kohtutes pooleli mitu aastat, võib süüdistatav olla kogu selle aja vahi all.
Kas tasub esitada kaebus kahtlustatava kinnipidamismääruse peale?
See sõltub otseselt kliendi tahtest ja olukorrast. Positiivne tulemus tekib suhteliselt harva. Sellisel juhul annab kaitsja nõu, kas tasub kohtumäärus edasi kaevata või on parem keskenduda muudele kaitseaspektidele.
Kuidas on võimalik asendada vahi all hoidmine leebema ennetava meetmega?
Kohus võib kahtlustatava taotlusel asendada kinnipidamise kohustusega alluda elektroonilisele jälgimisele. Elektrooniline jälgimine oleks antud juhul leebem ennetav meede, kuid kas kohus oleks sellega nõus.
Selleks peaks kriminaalhooldus välja selgitama, kas kahtlustatava elukohas on võimalik paigaldada elektrooniliseks jälgimiseks vajalikud seadmed.
Praeguse praktika kohaselt võib kohus sellise asendamise teha, kui kriminaalmenetluse riskid on minimaalsed. Näiteks salakaubaveo puhul on oht, et isik sooritab uusi õigusrikkumisi isegi siis, kui ta on elektroonilise järelevalve all, sest ta võib jätkata ebaseaduslike saadetiste järelevalvet.
Mis vahe on vahistamise ja aresti vahel?
Mõnikord kasutab tavainimene sõna „arest“ seoses vahi all hoidmisega, mis on oma olemuselt vale. Arest on karistus väärteoasjas.
Vaidlustamine
Kinnipidamist käsitleva kohtumääruse peale saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse maakohtu kaudu, kuid apellatsioonkaebust arutab ringkonnakohus. Maakonnakohtu määruse võite advokaadi abiga edasi kaevata riigikohtusse.
Seadus ei võimalda esitada määruskaebust vahistamise pikendamise määruse peale.
Kus kahtlustatavat hoitakse, kui kohus otsustab kinnipidamiskohas vahi all hoidmise?
Tavaliselt saadetakse kahtlustatav kõigepealt arestimajja, kuid hiljem peetakse teda vahi all otse vanglahoones.
Millised on täiendavad piirangud?
Vahi all oleva kahtlustatava suhtes võib prokuratuur kohaldada täiendavaid piiranguid, mis seisnevad selles, et kahtlustataval on keelatud suhelda kõigi isikutega, välja arvatud kaitsjaga.
Keelata võib igasugune kirjavahetus, telefonikõned ja külastused. Sisuliselt saab teavet edastada ainult kaitsja kaudu.
Konkreetsed asjaolud ja raskused kaitsja ja kahtlustatava jaoks
Kui kahtlustatav võetakse vahi alla, muutub kaitse ülesehitamine keerulisemaks. Selleks on mitmeid põhjusi:
– Tõendite kogumine. Kahtlustatav saab tõendeid koguda ainult kaitsja abiga.
– Täiendavad piirangud. Kohaldada võidakse täiendavaid piiranguid, millel on kindlasti emotsionaalne mõju isikule, kuna ta ei saa suhelda oma lähedastega.
– Vajadus muuta kaitsetaktikat. Peamine väärtus on inimese vabadus ja selle saamiseks on kahtlustatav paljudel juhtudel sunnitud andma tunnistusi uurimisasutusele, leppima prokuratuuriga kokku karistuse määramises ebasoodsatel tingimustel.
Samas on kaitsjal vabaduses olles alati rohkem võimalusi manööverdamiseks ja ta ei pea ka kiirustama.
Advokaat
Vandeadvokaat Ilya Zuev
Eelised:
Spetsialiseeritus kriminaalasjade läbiviimisele.
Analüüs ja otsuste tegemine kaitseliini valikul.
Kogemus advokaadina alates 2011. aastast.
