Tingimisi vangistusest vabastamine
Kui tegemist on vangistuse kandmisega, tekib enamasti küsimus süüdimõistetu tingimisi vabastamisest.
Selleks on vaja, et kõigepealt oleksid täidetud formaalsed ja materiaalsed eeldused, kuid lõpliku järelduse isiku tingimisi vabastamise kehtivuse kohta teeb kohus.
Praktika kohaselt on üsna raske teha prognoosi isiku ennetähtaegse vanglast vabastamise väljavaadete kohta. Isegi vähimgi vanglakorralduse rikkumine võib olla tõsiseks takistuseks süüdimõistetu vabastamisele.
Uurime, mida arvestatakse vanglast tingimisi vabastamise korral ja kuidas selleks valmistuda.
Millisel hetkel võib kohus isiku tingimisi vanglast vabastada (vabastamise formaalsed eeldused)?
Seadus sätestab, et kohus võib isiku tingimisi vabastada: teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo eest, mis on toime pandud ettevaatamatusest, kui süüdimõistetu on ära kandnud: 1/3 karistusest (vabastamise võimalus elektroonilise järelevalve kasutamisega) või ½ karistusest tavalises järjekorras (st ilma elektroonilise järelevalveta).
Esimese astme tahtliku kuriteo eest võib kohus isiku tingimisi vabastada vanglakaristuse kandmisest katseajaga, tingimusel, et süüdlane on tegelikult ära kandnud: ½ karistusest (võimalus vabastada elektroonilise järelevalvega) või 2/3 karistusest normaalselt (st ilma elektroonilise järelevalveta).
Mida võtab kohus vanglast tingimisi vabastamise andmisel arvesse (vabastamise materiaalsed eeldused)?
Tingimisi vangistusest tingimisi vabastamise üle otsustades võtab kohus arvesse kuriteo asjaolusid, kurjategija isiksust, tema varasemat eluteed ja käitumist karistuse kandmise ajal.
Kohtupraktikas võivad tingimisi vabastamise olulised tegurid olla järgmised:
- isiku kriminaalkaristus
- vangla arvamus (vangla põhjendused isiku vabastamise põhjendatuse kohta)
- distsiplinaarrikkumiste olemasolu vanglas
- elukoht ja tööhõive
- sotsiaalprogrammide läbimine
- tööülesannete täitmine vanglas
- toetav keskkond (perekond, lapsed, sugulased)
- süüdimõistetu järeldused toime pandud süüteo kohta
- isiku motivatsioon vanglast vabanemiseks
Kas alati tasub taotleda tingimisi vabastamist?
Kõigil juhtudel ei ole soovitatav tingimisi vabastamise taotlemine, sest väljavaated tingimisi vabastamiseks võivad olla äärmiselt väikesed. Lõpuks peab süüdimõistetu ise otsustama, kas ta kasutab seda minimaalset võimalust või mitte.
Võimalus tingimisi vabastamisele võib olla väga väike, kui süüdimõistetu ei ole järginud vanglarutiini ja teda on korduvalt distsiplineeritud. See näitab, et ta ei ole võimeline elama väljaspool vanglat seaduskuulekat elu.
Kuidas suurendada oma võimalusi vanglast vabanemiseks?
Edukas vanglast tingimisi vabastamine eeldab hoolikat ettevalmistust. On vaja uurida materjali, töötada läbi probleemid ja koguda vajalikud lisatõendid.
Täiendavate tõenditena aktsepteerib kohus süüdimõistetu motivatsioonikirja, sugulaste ja lähedaste sõprade iseloomustusi, töökoha kinnitust jne.
Millised on võimalused tingimisi vabastamiseks, kui mul on esimene süüdimõistev kohtuotsus?
Loomulikult on tõenäosus tingimisi vabastamisele esimese süüdimõistva kohtuotsuse puhul suurem, erinevalt juhtudest, kui isikul on juba karistusregistris. Kohtupraktika on kindlaks teinud, et esimese süüdimõistva kohtuotsusega isiku usaldusväärsus on kindlasti suurem.
Mitu päeva vabastatakse pärast tingimisi vabastamise kohtuistungit?
Pärast tingimisi vabastamise ärakuulamist läheb kohus otsustamiseks nõupidamisruumi. Tavaliselt teeb kohus otsuse paari nädala või ühe kuu jooksul.
Kui kohus otsustab süüdimõistetu tingimisi vabastada, peate ootama, kuni otsus jõustub. Kohtuotsus jõustub 15 päeva jooksul pärast selle kättesaamist.
Kuidas kaevata kohtumäärus edasi?
Te peate kohtumääruse edasi kaevama, kui kohus ei ole vangi tingimisi vabastatud 15 päeva jooksul pärast kohtumääruse kättesaamist. Määruskaebus esitatakse maakohtu kaudu, kuid tegelikku määruskaebust arutab ringkonnakohus. Sellise kaebuse võite esitada kas ise või advokaadi abiga.
Kui maakohus jätab kaebuse rahuldamata, on võimalik maakohtu otsus edasi kaevata Eesti Vabariigi riigikohtusse. Kaebus riigikohtusse esitatakse advokaadi vahendusel.
Kaebus võib viidata menetluslike või materiaalsete eeskirjade rikkumisele. Lühidalt öeldes on menetlusnormid näiteks see, et kohus on jätnud kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt välja mõne olulise tõendi. Materiaalõiguse rikkumine on eelkõige karistusseadustiku ja vangistusseaduse rikkumine.
Katseaja rikkumise tagajärjed?
Kui süüdlane paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest on määratud vanglakaristus, muudetakse karistuse täitmata jäänud osa täideviimiseks.
Kui isik ei täida katseaja tingimusi, võib kriminaalhooldusametnik teha kohtule erakorralise ettekande. Sellisel juhul võib kohus pikendada isiku käitumise järelevalve perioodi kuni katseaja lõpuni või muuta karistuse täitmata osa täideviimiseks.
Kas ma vajan advokaati ennetähtaegseks vabastamiseks?
Vastus sellele küsimusele sõltub otseselt süüdimõistetud isikust endast. Advokaadi seisukohalt on see muidugi vajalik, sest advokaat aitab ja juhendab oma käsundiandjat.
Kolm põhipunkti, miks advokaadi roll tingimisi vabastamise puhul on nii suur: esiteks kaitseliini kujundamine ja arendamine, teiseks dokumentide kogumine, kolmandaks kohtumääruse vaidlustamine.
Advokaat tagab kostja õiguste järgimise ja näeb olukorda objektiivselt, mitte subjektiivselt, nii nagu kostja seda näeb.
Kui palju maksab advokaadi teenus tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel?
Teenuse maksumus sõltub kohtuasja mahust. Reeglina on asja arutamisel tingimisi kaitsja 3 kuni 10 tundi tööd. Seega on raskete kuritegude või eluaegse vangistuse juhtumid kõige mahukamad.
Advokaat
Vandeadvokaat Ilya Zuev saab aidata kriminaalõiguse küsimustes, sealhulgas tingimisi vabastamise küsimustes.
Eelised:
Teadmised tingimisi vabastamise küsimustes.
Osalemine kohtupraktika kujundamisel riigikohtus: riigikohtu 07.03.2019.a. määrus kohtuasjas nr 1-09-14104 ja 26.04.2023.a. kohtuasjas 1-15-400.
Kogemus advokaadina alates 2011.a.
